Energiafirmad euroliidus kirbul

Ühtse energiaturu suunas on Euroopa Komisjon liikmesriike tõuganud üheksakümnendatest aastatest saadik argumendiga, et see tõstaks ELi konkurentsivõimet ning tagaks tarbijaile madalamad hinnad. Nüüd on kerkinud ka kliimamuutuste teema ning komisjoni energiavoliniku Andris Piebalgsi ning konkurentsivoliniku Neelie Kroesi hinnangul tagab hästi toimiv ühine energiaturg nii varustuskindluse, aktiivsema ülemineku taastuvenergiale kui ka heitmekvootide kauplemissüsteemi tõhusama toime. Mõnel hinnangul saab siit ka parima vahendi Gazpromi ambitsioonide ohjamiseks Euroopas.

Kesksel kohal on komisjoni ettepanekus suurte vertikaalselt integreeritud energiafirmade lammutamine. Elektriturul ei tohiks põhivõrgu ettevõtted kuuluda samasse kontserni elektrienergia tootjatega, selgitas majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel. Eesti Energiast tuleks nii pea veerand varadest ehk põhivõrk lahku lüüa, mis soovimatu kaasmõjuna õõnestaks kontserni krediidireitingut ja muudaks laenuraha kallimaks, ütles Kisel.

Ent eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa tugeva vastupanu tõttu "energiatšempionide" lammutamisele pakub komisjon välja ka teise lahenduse - aitab sellestki, kui põhivõrgust eraldada vaid juhtimiskeskus ehk võrkude opereerimine. Juhtimiskeskusest tuleks sellisel juhul teha eraldi äriühing ning see Eesti Energiast lahku lüüa. "Siis finantsvõimekus ei kannataks," ütles Kisel, lisades, et "taoline lahendus Eestile sobiks".

Võrkude või operaatorite eristamise nõue kehtiks ka gaasi puhul. Eesti Gaasil on olemas tütarettevõte EG Võrguteenus, mis sisuliselt vastab elektri poole peal põhivõrkudele. Kuidas aga ELi uue direktiivi järgi peaks painduma, seda Kisel veel öelda ei osanud. "Kas riik peaks erakätes firma uuesti taasriigistama?" mõtiskles ta.

Ka Eesti Gaasi juht Tiit Kullerkupp ei näinud mõistlikku juriidilist lahendust. Ühes võib aga kindel olla - firmale toovad ELi plaanid kindlasti lisasekeldusi. "Kui üht poolt püütakse piirata ja keelata, siis teine pool püüab vastata millegi muuga," ütles Kullerkupp, pidades silmas 37% Eesti Gaasi aktsiate suuromanikku Gazpromi.

ELi energiaturu reformi kannustavad sisuliselt kaks tegurit - vajadus konkurentsile lahti murda Saksamaa energiaturg ning ohjeldada Gazpromi ambitsioone. Eestis on paljud ELi uute eelnõudega ette nähtud muutused juba teoks saanud. Küll aga parandaks reform perspektiivis turu toimimist, ütles Kisel. Hinnad vaevalt alaneks, sest neid mõjutavad Eestis muud tegurid, eelkõige Eesti Energia investeerimisvajadus.

Eesti Energialt kommentaari saada ei õnnestunud.