Kunda tsemenditehas laieneb Eesti turul

1992. aastal sündinud AS Kunda Nordic Tsement moodustati riigi omanduses oleva tsemenditehase järglasena. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on klinkri ja erinevate ehitustsementide ning lubjakivikillustiku tootmine. Tsemenditehase juurde kuulub ka ajalooline Kunda sadam, mis uuenduskuuri läbiteinuna avati 1994. aastal - ikka selleks, et tsementi oleks võimalik transportida mööda veeteed.

Tootmispinnad Kundas on tohutud, hiigelsuured veskid ja pöördahjud võtavad enda alla 52 ha. Ka ettevõte areneb hoogsalt - nõudlus ja mahud on iga aastaga suurenenud. "Kolme ahjuga toodetakse sama kogus tsementi, mis nõukogude ajal nelja ahjuga, tootmisvõimsust tahetakse aga veelgi tõsta. Peamised eksporditurud on Läti, Venemaa ja Soome. Kaugus paneb kalli transpordi tõttu teatud piiri ette," selgitab tehase müügidirektor Aarne Rae, kes ise on tehasega seotud alates 1960. aastast. Ta on olnud nii insener, tsehhi juhataja, peainsener kui ka direktor.

Ettevõttes nõunikuna töötav Aadu Kana kinnitab, et vaatamata poliitikute vaidlustele, läheb äri ka Venemaaga hästi. "Tarneraskusi ei ole tulnud, vagunid lähevad ikka üle piiri."

Siiski on viimastel aastatel ekspordi osakaal Eesti mahtude kasvu arvelt vähenenud. "Esmajärjekorras püüame Eesti vajadused rahuldada." Käesolevaks aastaks sõlmiti lepingud 700 000 tonni tsemendi peale," nendib Rae.

Ettevõte on ka rohkelt investeerinud. "Märtsis taasavasime 200 miljonit maksnud kolmanda ahjuliini. Nüüd plaanime ka jahvatusvõimsust tõsta, selleks on vaja aga teha veel 200 miljoni kroonini ulatuv investeering," lausus Kana. Arenemisplaane on teisigi. Kasutusele tahetakse võtta uusi tsemendilisandeid ning katsetada alternatiivseid kütuseid.

Kunda tehasel on kirev ajalugu: nõukogude ajal transporditi Kunda tsementi nii Magadani kui ka Aafrikasse.

Veel üheksakümnendate aastate alguses muutusid Kundale lähenedes metsad ja majad teede ääres üha hallimaks.

Linna sisenedes terendas ka selle põhjus - Kunda tsemenditehase kaks suurt korstnat, mis tsemenditolmu taeva poole juhtisid. Praegu puhastatakse ahjust väljuvad suitsugaasid elektrifiltris, ka tolm püütakse kinni. Nüüd saab kevade hakul ikka rohelust näha, talviti on lumi Kundas valge nagu mujalgi Eestimaal.

Tsemenditootmise ajalugu ulatub 1870. aastasse, mil Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton ja Viktor Liven hakkasid kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi tootma.

Kohalik legend räägib, et tehase rajamise plaanid tekkisid mõisaomanikul jahilkäigu ajal, kui lõkke põhjast tuli välja mergel, mida lähemalt uurima hakati.

Võimaluste suurenemisega arendati tasapisi edasi ka tehase ümber olevat infrastruktuuri. Veel enne sajandivahetust valmis sadamaga ühenduses olev kitsarööpaline raudtee, ehitati teinegi tehasehoone ning 1912. aastal alustas tööd juba kolmas tehas.

Kuna II maailmasõja alguses tehase seadmed evakueeriti, tuli vahepeal Punaseks Kundaks nimetatud ettevõtte tegutsemises paus. Siiski jõudis vana tootmishoone käigus olla veel paarkümmend aastat, enne kui 1961. aastal üleliidulise komsomoli löökehituse käigus valminud uhiuus tehas tööle hakkas.

Kuigi plaanitud oli käivitada kaks ahju, kasvasid tootmismahud niivõrd palju, et 1975. aastal töötas täiel aurul juba neli ahju. Tsementi tarniti tol ajal Karjalasse, Leningradi, Murmanskisse ning isegi Magadani, mis praegustes oludes tundub vaat et võimatuna.

"Raudteel viidi tsement Leningradi, seal laaditi laevadele ja viidi Arhangelskisse, laaditi uuesti ringi, transporditi Leena jõe suudmesse, siis uuesti ringi jõelaevadele," meenutab tehase müügidirektor Aarne Rae. Tsement jõudis ka Lõuna-Ameerikasse, Lääne-Aafrikasse ja Pakistani. "Nõukogude ajal olid meil müügil Pakistani triiksärgid, nende eest tasuti just Kunda tsemendiga," naerab müügijuht. 1970. aastate keskel jõuti tsemenditoodangus 1 miljoni tonni aastas, paraku tähendas see ka suuri keskkonnaprobleeme. "Tolmu tuli igast otsast," meenutab Rae. Kui praegu töötab Kundas 300 inimest, siis tol ajal oli töötajate arv 1400. Lihtsalt süsteem oli teine. "Kogu Kunda linn oli tsemenditehas, tehasele kuulus kogu elamufond, eterniiditehas, transporditsehh ja neli lasteaeda," selgitab Rae.

Autor: Kadri Tamm