Uudised
Martin Hanson
11. september 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raudteevedusid rekordiliselt vähe

Augustikuus vähenesid pea kõikide raudteel veetavate kaubagruppide mahud. Kõige suuremat kaubaartiklit, naftat, veeti augustis tervelt 30% vähem kui eelmise aasta sama aja jooksul ning aasta algusega võrreldes tervelt 40% vähem.

Eesti Raudtee turundusjuhi Rene Vareki sõnul oli Venemaal niikuinii plaan kaubatransiidi maht tänasele tasemele viia.

"Seda aga alles umbes nelja aasta pärast. Tänane situatsioon on suhteliselt ootamatu, arvestades, et raudtee veomahud kasvasid aasta alguses väga jõudsalt," sõnas Varek, kelle kinnitusel suudab raudtee halvast perioodist välja tulla.

"Üldiselt oli teada, et naftamahud hakkavad vähenema ning meil on vaja ümber kalibreerida uutele veoliikidele, näiteks konteineritele ja muudele kaupadele," sõnas Varek.

Alates maikuust on Eesti Raudtee infrastruktuuril sõitvate kaubarongide arv vähenenud kolmandiku ja Eesti Raudtee kui veoettevõtte poolt veetava kauba kogus ligi poole võrra. Kui veel aasta esimesel neljal kuul liikus Eesti Raudtee rööbastel kaupa kuus üle nelja miljoni tonni, siis nüüd keskmiselt 2,5 miljonit tonni.

Majandusminister Juhan Parts kinnitas, et illusioone luua ei ole mõtet ning tegelikkuses oli juba ammu teada, milline on Venemaa plaan transiidi teemal Eestis ja Lätis.

"Selle üle, kas tegemist on Kremli kättemaksuaktsiooniga, võime ainult spekuleerida, kuid selge on see, et langus on toimunud alates maikuust. Raudtee tegevus tuleb viia sellest lähtuvalt vastavusse olemasoleva situatsiooniga. Ma ei dramatiseeriks aga situatsiooni," sõnas Parts.

Ta kinnitas ka, et Eesti Raudtee vara müüma ei hakata ning oluline on meeles pidada, et olukorrad transiidis muutuvad, kuid Eesti geograafiliselt oluline paiknemine jääb.

Eesti Raudtee on alates maist rakendanud säästukava, mille käigus on oluliselt kärbitud majandamiskulusid. Samas jätkatakse siiski investeerimist.

Eesti Raudtee teenis tänavu esimese poolaastaga 46 miljonit krooni puhaskasumit, mullu oli sama näitaja 165 miljonit krooni.

Langenud on kõikide kaubagruppide veomahud, välja arvatud põlevkivi, mis on alates aasta algusest tõusnud neljandiku võrra. Kõige enam kukkus kivisöe vedu, mis vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes üheksa korda.

Tallinna Sadama avalike suhete juhi sõnul langesid ka selle ettevõtte kaubaveonumbrid augustis eelmise aastaga võrreldes tuntavalt, pisut üle 40 protsendi.

"Kuna aga aasta esimesed neli kuud oli võimsa kasvuga, siis näiteks selle aasta esimese kaheksa kuu langus eelmise aasta sama perioodiga oli vaid 5 protsenti. Selle aastaga ei ole vast suurt muret, mis aga tulevik toob, ei tea," rääkis sadama ta.

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen on varem öelnud, et Eesti Raudtee tagasiost oli viga.

"Kui infrastruktuuri omamisele on mingi vabandus, siis ärisse sekkumine veoteenuse osutajana on vale. Pealegi võib riik kui omanik olla alati šantažeeritav, kas või naaberriigi poliitika poolt," sõnas Atonen.

Majandusminister Juhan Parts ütles, et tema on olnud alati seisukohal, et riik ei oleks pidanud aktsiaid tagasi ostma. "Mis sellest aga enam rääkida, reaalsus on teine ning sellest lähtuvalt tuleb ka tegutseda," mainis minister.

Augusti alguses teatas Eesti Raudtee, et koondab aasta jooksul kuni 200 töötajat. Kui kaubaveod püsivad 2,5 miljoni tonni raames, on Eesti Raudtees ligi 200 töötajat, kellele ei ole enam tööd anda. Pärast koondamisi on Eesti Raudtee edaspidi võimeline kuus teenindama kuni 3 miljonit tonni.

Koondamine puudutab ennekõike Narva-Tallinna liinil kaubavedudega seotud töötajaid.