Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rotermanni kvartalis passib vana ja uus imehästi kokku

    Sain kokku arhitektuuribüroo Kosmos arhitektide trioga Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür. Rääkisime tulevasest kvartalist ja sinna kerkinud neljast esimesest hoonest.
    Nii Rotermanni kvartali interaktiivne koduleht kui ka ala ühe peamise arendaja, Rotermann Eesti OÜ kontoris seisev makett annavad pildi tulevase kvartali mahtudest ja struktuurist. Vanade ajalooliste tehasehoonete kõrval asuvad uued, majade vahel jookseb teineteisega läbipõimunult tihe tänavatevõrk. Kvartali valmides peaksid teise funktsiooni leidnud vanad tööstushooned ja kaasaegne arhitektuur looma uue omanäolise linnaruumi.
    Miljööväärtuslikule piirkonnale kohaselt on kerkivas kompleksis olulisel kohal vanad tööstushooned, mis kujundavad tervikuna kogu kvartali iseloomu, seades ettekirjutusi ka sinna kerkivate uute hoonete arhitektuurilistele lahendustele. "Küsimus on selles, kuidas vanade kaitsealuste majade vahele teha midagi uut nii, et kvartalile omane vanalinlik sigri-migri alles jääks," selgitas Tomiste.
    Kaua aega elutult seisnud kvartalisse tahetakse tuua uus hingamine, luua uus keskkond, uus linnakeskus, kuhu inimestel oleks põhjust tulla. Ühelt poolt piirab ala vanalinn, teisalt Viru keskus ja uus city, kolmandalt poolt meri ja sadamad. Ala saab ühendusteeks vanalinna ja sadama vahel ning kujuneb tõenäoliselt linna uueks keskuseks, kust nii linnaelanikud kui ka külalised läbi hakkavad liikuma. Kvartalis saab olema nii elamis-, kaubandus- kui ka büroopindu, oma käega saab katsuda tõelist kultuurihõngu ja ajalugu, särtsu ning elu peaksid tooma sinna kavandatud meelelahutusasutused: klubid, restoranid, tänavakohvikud ja kino.
    Uus, sadamat ja vanalinna ühendav Rotermanni kvartal hakkab olema autovaba avalik ruum. Autod majade vahel vurama ei hakka, parkimise tarbeks ehitatakse välja maa-alused parklad, kus ruumi jätkub 300 autole. Jalakäijate maastik ongi Rotemanni kvartalis väga oluline edasiarendus. "Sellest on saamas inimkeskne linnaruum, mis toob elu merele lähemale. Tallinna kui merelinna jaoks on see väga oluline," sõnas Villem Tomiste.
    Arhitektuuribüroo Kosmos projekteeritud Rotermanni linnaelamud on valmis saamas. Ehitusplatsil käib veel kibe töö, et anda tööle veel viimane lihv Hooned avatakse ametlikult novembris.
    Esialgne detailplaneering nägi krundile ette ühte suuremahulist hoonet. Arhitektide Tüüri, Kadariku ja Tomiste juhtiv mõte oli aga lähtuda olemasolevate hoonete struktuurist. Alale iseloomulikku väiksemahulist, mitmekesist ja tihedalt paiknevate majade struktuuri taheti säilitada.
    Nii joonistatigi konkursitöö tarbeks paberile ühe suure massiivse hoone asemel neli väiksemat eriilmelist maja: üks 5korruseline ja kolm 7korruselist hoonet.
    Majade suurus on ühtepidi võrreldav vanade tööstushoonete mahtudega, teisalt projekteeriti kõik neli hoonet erineva välisilmega, mis jätkaks ka alale iseloomulikku hoonete arhitektuurilist mitmekesisust. Lisaks erinevale väliskujule on monotoonsuse vältimiseks vastvalmivate hoonete fassaadid nelja erinevat värvi.
    "Sai otsustatud, et materjalina kasutame selle kvartaliga kokku sobivat telliskivi ning selle piires vaatasime, mida saab teha," selgitas Kadarik. Oranži ja musta maja reljeefse tekstuuriga täissavitellised on tellitud eritööna Aseri tellisetehasest. Valge ja pruun maja on kaetud ühtlaste fassaadiplaatidega. Kivi domineerib ka mujal. Puid ja põõsaid hoonetekompleksi juures peale keskplatsil oleva kastanipuu ei ole. "Kunstlikult neid sinna sobitada ei olnud eesmärgiks," ütleb Tomiste.
    Hoonete vahel kulgevad tänavad, mis tõusevad teise korruse tasapinnale ja kulmineeruvad väikese linnaplatsiga, kus arhitektide visiooni järgi saab suviti olema välikohvik ning korraldatakse hooajalisi turgusid ja laadapäevi.
    Kui suurematel tänavatel on rohkem saginat, siis kesksest platsist peaks kujunema vaiksem avalik ruum.
    Majade kahel esimesel korrusel paiknevad kaubanduspinnad, üleval on korterid.
    Kokku on vastvalminud hoonetes äripinda ligi 5000 m2. Nelja hoone vahele viivatelt kaldtänavatelt saab teisel korrusel asuvatesse kauplustesse sisse astuda ka otse tänavalt, osaliselt asub uus kaubamaja selle all. Kaubamaja esimesele korrusele pääseb päiksevalgus linnaplatsi keskel klaasiga kaetud avausest.
    Rotermanni kvartali ühel valminud killukesel on lootust kujuneda tiheda liiklusega linlikuks eluruumiks, kus üksteise sisse on sulanud selle erinevad vormid: kodud, bürood, kaubanduspinnad, kohvikud ja laadaplats. Esimesed elanikud on juba koha uutes majades sisse võtnud.
    Rotermanni kvartali ehituse esimeses etapis saab valmis 19 000 ruutmeetrit elu-ja kaubanduspindu, ametlik avamine toimub juba selle aasta sügis-talvel.
    "Meie huvi on siduda ajaloolised paekivihooned ja moodne arhitektuur. Kõik kvartalis asuvad miljööväärtuslikud hooned renoveeritakse ja mõned neist liidetakse moodsa arhitektuuriga hoonetega," selgitab Rotermann Eesti OÜ arendusjuht Marika Jäger.
    Kuigi ka Rotermanni kvartali arendust mõjutab Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul toimuv temperatuurikõikumine, ollakse aga Jägeri sõnul projekti unikaalsust ja suurust arvestades rahul.
    "Kvartal valmib lõplikult aastaks 2014, ent arendame ja avame seda etappide kaupa. Esimene etapp on valmis ja avatakse juba selle aasta sügis-talvel. Uute hoonegruppide valmides toimub kvartali avanemine järk-järgult edasi."
    Seega on esimese faasina Kosmose arhitektide projekteeritud hoonekompleksi valmimine alles n-ö esimene pääsuke.
    Lisaks hoonestiku all olevatele kaubanduspindadele avatakse esimeses etapis ka uus jalakäijatele mõeldud Rotermanni kaubandustänav, mis liigub Narva maanteelt läbi Rotermanni kvartali otse sadamasse Admiraliteedi arenduse juurde välja.
    Esimese etapi raames lõppeb ka ajaloolise kruubiveski renoveerimine, sinna tulevad kauplused ja büroopinnad. Lisaks valmivale kruubiveski hoonele (arhitekt Vahur Sova), valmib järgmisena vana jahuladu koos Hanno Grossschmidti kavandatud uue jahulaoga, milles leiavad koha büroopinnad ning kauplused.
    Töös on ka laudsepatöökoda ning tallinlastele tuntud elevaatorihoone (KOKO Arhitektid OÜ) Rotermanni tänaval, kuhu tulevad erinevad käsitöökauplused ja galeriid.
    "Uue sisu ja hingamise saab ka ajalooline leivavabrik, mida projekteerides on arhitekt Andres Alver uues moodsas aatriumis jätnud külastajatele vabaks kaunid vaated ajaloolisele paekivihoonele. Leivavabriku kompleksi läbivaks teemaks on toitlustuskohtade lai valik, läbi nelja korruse ulatuvatel restoranipindadel on võimalik osa saada erinevate rahvusköökide maitsetest."
    Esimeses etapis valminud hoonetes on kaubandusele ja teenindusele planeeritud ca 5000 m2 ning korteritele ca 14 000 m2. Kokku on Rotermanni kvartalisse planeeritud ca 25 000 m2 kaubandus- ja teeninduspinda, 10 000 m2 büroopinda ja 25 000 m2 elamispinda.
    Kogu investeeringuks on Rotermann Eesti OÜ planeeritud orienteeruvalt 1-1,2 miljardit Eesti krooni.
    Uude kvartalisse tulevad edevad esinduskauplused, ilusalongid, mitmesugused stuudiod ja galeriid, õdusad tänavakohvikud, restoranid ning lounge'd.
    Uut linnakeskkonna võiksid arendajate sõnul iseloomustada järgmised märksõnad: suurepärane asukoht, ajaloohõnguline atmosfäär, kvaliteetne arhitektuur, mugavus, omanäolisus ja avatus.
    Autor: Kadri Tamm
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.