Väike tapeeditegu käsitööna

Käsitöötapeet pole õigupoolest keeruliselt valmiv imeloom, nagu esmapilgul tunduda võib. "Kasutame alusmaterjalina tavalist rullis müüdavad jõupaberit, mida saab osta ehituspoest," räägib kunstnik Sirje Tammsalu elurõõmsalt. "Ja siis tuleb juba värvide, spaatli ja lapi või pintsliga fantaasiale vaba voli anda."

Käsitöötapeedi säbrulised mustrid on tõepoolest ainulaadsed ja tihti tekib efekt niivõrd juhuslikult, et seda on raske korratagi. "Nõuab juba pisut kogemust teadmaks, kuidas valminud muster suure paanina välja hakkab nägema," teab Lilli Jefimova.

Tegelikult on pabertapeedid selleski töökojas valminud alles vähem kui poole aasta jagu. "Alguse sai see mõte kunstnik Ingrid Kuke ideest, kes otsis kiireid ja omapäraseid seinakatmisvõimalusi," jutustab Sirje Tammsalu. "Oleme katsetanud ja mänginud paberi mustritega otsekui lapsed."

Nüüd haarab Sirje spaatli ja paberi ning näitab ka külalistele esmased töövõtted kätte: "Alguse sai ka meie töö mänguliselt, tuleb lihtsalt vaadata, mis välja tuleb," lohutab ta neid, kes end alguses ehk pisut ebakindlalt tunnevad.

Kärtsti, kärtsutatakse sile jõupaber pihku kokku ning selle kägara all veetakse veel üks kortsuvagu. Kiire silumine, paar tõmmet pintsliga ning pilgule avaneb kollaseks värvunud jõupaberist välja joonistunud paberlill. "See on kõige lihtsam meetod, niiviisi meisterdavad ka lasteaialapsed," naerab Lilli Jefimova. "Lihtsalt värvi tuleb sinna-tänna laduda, kunst sünnib mängu käigus."

Mängimise mõte meeldib ka Sirje Tammsalule, kelle jaoks tundub pabertapeetidega askeldamine praegu ideaalse töökohana: talle meeldib lihtsalt tööle tulla, paberit kortsutada ja vaadata, mis välja tuleb. "Paber on kerge materjal, temas polekski justkui mingit ballasti, ka looduslikkus veetleb mind," räägib ta. "Lõpetasin paar aastat tagasi Kunstiakadeemia maaliosakonna. Juba õpingute ajal mässasin värvipigmentidega. Toona kasutasin neid segamini akrüülvärvidega, ka oma lõputöö tegin transparentakrüüli ja pigmentidega. Praegu aga tegutsen pigem loodusliku munaemulsiooniga."

Sirje Tammsaare abiline Lilli Jefimova tunneb end loodusvärvide teemal kodus juba aastaid. "Töötan pikemat aega Majatohtri poes, eriharidust mul ei ole, siinne tegutsemine on lihtsalt hingelähedane."

Isetehtud tapeedi omadustest rääkides oskavad mõlemad hakkajad tegutsejad ainult häid sõnu leida: näiteks peidab käsitöötapeet seina ebatasasused: kui tavalise mustriga tapeedi puhul jäävad muhud ja kühmukesed kohe silma torkama, siis loominguliselt kortsutatud paber peidab kõik aluspinna vead. "Muidugi saab ka niisugust käistöötapeeti teha, mis seinas ise täiesti sile," räägib Sirje Tammsalu. "Siin on nii palju võimalusi: kas on kasutatud ühte, kahte või koguni kolme värvi, kas on viimistletud spaatli või pintsliga või hoopis pritsitud värvi paberi pinnale. Tulemus on tõeliselt eriilmeline.

Mõistagi, kui meilt tapeeti tellitakse, uurime ka seda, milline on tellija enda ettekujutus. Klient peakski oma fantaasiat rakendama ja niisuguse töö puhul saab tellija kujutlust alati arvestada."

Praegu müüakse käsitöötapeete Majatohtri kaupluses Tallinnas, tegijad loodavad aga, et nende idee kasvab suuremaks.

Pabertapeedi tegemine on jõukohane igaühele, kes sellega pisut vaeva viitsib näha. Alustuseks tuleks lihtsalt seada sammud ehitusmaterjalide poodi, kus jõupaberit rullikaupa müüakse.

Tapeedi valmistamise tööks on vajalik pikk ja sile aluspind, muidu jäävad aluspinna ebatasasusi meenutavad jutid paberile sisse. Põhimõtteliselt saab pabertapeeti ka põrandal värvida, ent kui sellist tööd pikemat aega teha, on oht, et põrandat enam päris algset värvitooni tagasi küürida ei õnnestugi: kasutatud värvid ei pruugi ka linoleumi pinnalt maha tulla.

Alustuseks tasub valmis ostetud jõupaberit oma maitse kohaselt kunstipäraselt kortsutada ning kanda sellele lapi ja spaatli abiga värvi. Mõistagi võib kasutada ka pintslit või rulli või rullida paberit hoopistükkis värviseks tehtud plaadi peal.

Tulemus jääb igal puhul erinev, enne suure pinna kallale asumist tuleks töövõtteid lihtsalt pisut väiksema katsepaberi peal proovida.

Värvi kantakse jõupaberile kihiti: kui üks värvikiht on kuivanud, võib asuda järgmise kihi paberile kandmise juurde. Siis on juba näha, et paberi kortsudesse on pääsenud vähem värvi kui sirgele pinnale ning nii moodustubki muster. Värvi võib spaatli abil päris julgesti paberile laiali hõõruda: jõupaber on üsna tugev materjal ega rebene väga kergesti.

Kõige parem on tapeedi kaunistamisel kasutada naturaalset värvi ja värvimuldasid, kuigi sobivad ka teist tüüpi valmisvärvid. Naturaalvärvidest sobivad näiteks metüültselluloosivärv või munaõlitempera. Parim värvi koostiski selgub katsetamise käigus, ent üldiselt sobib värvi kokku segamisel vältida odavaimaid värnitsaid, muidu võib juhtuda, et tapeet kuivab ootamatult kaua. Algajal tasuks vältida ka siniseid värvimuldasid: need on teistest kapriissemad ja lahustuvad halvemini.

"Olen avastanud ka selle, et pisut vanaks läinud muna on värvi valmistamisel kuldaväärt tooraine," räägib kunstnik Sirje Tammsalu. "See võiks olla juba kergelt klimpjas, aga ei tohi olla otseselt haisev ega täiesti riknenud."

Tapeedi toonimisel sobib kasutada ka kaseiini- ehk kohupiimavärvi. Viimase lahenduse puhul jääb pind matiks.

Õigupoolest pole pabertapeediga selle materjali võimalused seinade katmisel veel ammendatud: põnev võimalus on ka tselluvatist paberkrohv. Niisugusessegi krohvi saab uputada ka dekoratiivelemente puulehtedest riideribadeni. Nõnda kannab paber materjalina endas palju võimalusi.

Ka paberkrohvi saab kodus ise valmistada: jahvatatud vanapaberile lisatakse vett ja leotatakse seejärel paberimassi. Pärast ööpäeva leos võib kuivemaks väänatud massile juba lisada liimi ja pisut kriiti, mis muudab krohvi plastilisemaks. Hõlpsalt valmib ka tselluvatist krohv: valgest tselluvatist tehtud paberkrohvi saab seejuures ka pigmentidega toonida. Nii tselluvatist kui ka paberitükkidest tehtud paberkrohvi saab seinas üle värvida, kuivanud pind jääb tugev ning käega katsudes soe.