Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

E-elu mured ja rõõmud

Helen Sulg 14. september 2007, 00:00

Pelgulinna Gümnaasiumi õpilane Kristin Samblik räägib e-koolist iseenesestmõistetavalt, seda eelkõige süsteemi mugavuse tõttu.

Sellest sügisest kaheksandas klassi käiv tüdruk loetleb internetipõhise toe plusse. "E-kooliga on õppimine palju lihtsam - ei unusta ära, mida õppida on antud. Vahel läheb päevikus mingi ülesanne vale aine alla või puudub üldse. Õpetaja saab panna sinna pikema info selle kohta, mis kodus teha vaja."

Küsimusele, kuidas kaaslased, kellel internetti pole, e-koolist kasu saavad, on tüdrukul palju lahendusi. "Need, kellel pole netti, kirjutavad päevikusse, saavad sõbra juures või kooli arvutiklassis vaadata või siis helistavad teistele," sõnab neiu.

Kristini kogemusel on vahel õpilaste hinded sassi ka läinud, aga need asjad on õpetajatega kohe selgeks räägitud - paberpäevik on õpetajatel moodsa süsteemi kasutuselevõtust hoolimata siiski alles!

Ingrid Roger, Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna II kursuse üliõpilane tunnistab seevastu, et õppeinfosüsteem (ÕIS) on küll mugav ja bürokraatiat vähendav, kuid samas ka impersonaalsem. Kogu tegevus toimub internetis ja inimlikku ning vahetut suhtlust pole kuigi palju. "Leian, et ÕIS on suurendanud üliõpilaste ja õppejõudude vahelist anonüümsust, kuid inimeste mugavuse suurenemisel, mida ÕIS võimaldab, on selline asjade käik paratamatu," sõnab ta ning lisab, et lisaks vähendab õppematerjalide keskkonda ülesriputamine motivatsiooni loengusse minna.

Teisalt omab ÕIS arvukalt plusse. Bürokraatiat ja paberimajandust on oluliselt vähem, sest kõikidele ainetele ning eksamitele registreerimine käib interneti kaudu, tunniplaanid, õppematerjalid ja hinded on seal. Ülerahvastatud loengu asemel korraldatud videoloeng õigustab end igati, sest rahvahulka arvestades oleks otsest suhtlemist õppejõuga palju loota ning ajaline paindlikkus muudab elu mugavamaks.

"Tartu Ülikooli tudengid on mugava õppeinfosüsteemiga harjunud ning kui näiteks aastaks välismaale minna, siis võtab n-ö vanakooli süsteemiga harjumine omajagu aega," kiidab Ingrid Eesti e-elu.

Kui skeptikute arvates on väljaspool Tallinna e-kooli kasutuselevõtul probleemiks olematu internetiühendus, siis selle väite kummutab esimene juhuslikult valitud küsitletu, kolme lapse isa Riho Karu Valgamaalt. "Mul on puhtalt ajaline taust põhjuseks, miks ma ei kasuta e-kooli. Iseenesest on asi ju tervitatav. Leian aga, et peaks kõigepealt asja endale selgeks tegema, see vajab aega, mida mul ei ole," tunnistab Karu. Ta lisab naerdes: "Eks kindlasti üritan ajaga kaasas käia, vast tulevikus vanaisana hakkan kasutama!"

Tundub, et paljude lastevanemate puhul on asi sarnaselt digiallkirjale või ID-kaardile esimeses kasutuskogemuse - hirm, et süsteem on keeruline.

Tallinlanna Tuuli Taska, kahe poja ema tunnustab e-kooli väga. "Kasutasin e-kooli peaaegu iga päev. Poisid on, nagu on - infot hinnete, koduülesannete, märkuste, puudumiste kohta ei ole alati päevikus." Lapse teadmine, et ema-isa võivad igal ajal internetis kodus esitatud väiteid kontrollida, on ka efektiivne kasvatusmehhanism.

Ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil õnnelikku, tasakaalus ja elus hästi edasijõudvat inimest vaevalt koolitada õnnestub.

Tulevikukool annab tänu IKT-le võimaluse senisest enam tegelda mitte arvude, raamatute ja konspektide ettelugemise, vaid haaravate arutelude, võistluste, meeskonnatöö ja muuga.

Eesti rikkus on haritud ja terve inimene. Selle rikkuse saavutamiseks peame suutma pakkuda igale meie elanikule informatsiooni ja parimal viisil võimalusi harituse suurendamiseks. See on võimalik vaid IKT kaasabil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing