Nafta hind teeb uusi rekordeid

Tarvo Vaarmets 14. september 2007, 00:00

USA naftavarud kukkusid eelmisel nädalal seitsme miljoni barreli võrra, mis on selle aasta kõrgeim näitaja ja isegi nii kõrge, et trampis üle kahe korra väiksemat tagasiminekut oodanud analüütikute ennustused põrmu.

"Inimesed arvasid, et varud on piisavad, aga tuleb välja, et nad võisid eksida," kommenteeris Commonwealth Bank of Australia toorainestrateeg Tobin Gorey.

"Nüüd on aga kõigi pilgud pööratud neljandasse kvartalisse, mil talv viib globaalse nõudluse tippu," rääkis Gorey Bloombergile.

Üllatav langus jättis USA ladudesse naftat 322,6 miljoni barreli jagu, mida on siiski 8,3 protsenti enam kui antud perioodi viie aasta keskmine.

"Meil on tormid ja meil on suur kukkumine laovarudes," täheldas Access Futures Options & Tradingu toorainemaakler Bob Frye.

"Seega 81 dollarit barreli eest on ainult kiviviske kaugusel," arvas ta. September on traditsiooniliselt Põhja-Atlandi orkaanihooaja kõige aktiivsem kuu.

Nafta hind tõuseb isegi hoolimata asjaolust, et naftat eksportivate riikide organisatsioon (OPEC) otsustas mõni päev tagasi Viinis toimunud kohtumisel päevast tootmismahtu poole miljoni barreli võrra suurendada. OPECi teatel tahetakse sellega tagada, et neljandas kvartalis kütet ikka piisavalt jätkuks. Kogu maailma naftast 40 protsenti andev OPEC muutub lahkemaks alates novembrist. "See OPECi asi küll tõusu ei peaks toetama," märkis Frye. Ta lisas, et inimesed otsivad praegu nafta ostmiseks igasuguseid põhjuseid.

Suurenevale energianõudlusele mängivad turuosalised on nafta hinda sel aastal tõstnud juba 31 protsenti. Fat Prophetsi analüütiku Gevin Wendti sõnul on selle tõusu taga suuresti fondid.

"Kui nad pumpavad turule nii palju raha, peab see hinna jaoks olema positiivne märk, sest nad on jõudnud järeldusele, et nafta on hea investeering isegi 80 dollari juures," rääkis Wendt.

Rahvusvaheline Energiaagentuur avaldas üleeile prognoosi, mille järgi globaalne naftatarve tõuseb veel sel aastal 1,4 protsenti, 85,9 miljoni barrelini päevas. Eelmisel kuul tehtud ennustuses arvati naftakulu pea saja tuhande barreli võrra suuremaks.

Muidugi ei tarbi naftat ainult USA ja toorme hinda ei mõjuta ainult sealne majandus - riigid nagu India, Hiina ja Brasiilia kasutavad siiani oluliselt vähem naftat kui arenenud maad, eriti kui võrrelda tarvet inimese kohta. Edasist hinnatõusu võiksid seega just viimased tagant tõugata, kirjutas CNNMoney.com.

Global Resources Fundi juht Brian Hicks toob hinna kerkimise põhjusena välja ka allapoole liugleva dollari väärtuse.

"OPEC on tootmise suurendamisest vähem huvitatud, kui nende toote hind koos dollariga kahaneb," selgitas Hicks.

Eile pärastlõunal kaubeldi USAs naftaga napilt alla 80 dollari barreli eest.

OPEC on lubanud küll tootmismahte tõsta, aga ajalugu näitab ilmselgelt, et OPECi tootmismahtude tõstmine toimub rohkem paberi peal kui reaalselt.

Teine huvitav aspekt on see, et kuigi Ameerikas ja ka Euroopas näitab majandus aeglustumise märke, on laoseisud nii lõpetamata kui ka lõpetatud naftatoodete osas ikkagi märkimisväärselt väikesed. See peegeldab olulist trendi - kuigi toornafta laoseis USAs on vähenenud, ei ole see paralleelset tõusu valmistoodangu laoseisus kaasa toonud. See aga tähendab, et midagi on siiski pakkumispoolega suhteliselt jõuliselt lahti - asi ei ole ainult rafineerimisvõimsuse probleemides.

Lõpuks me jõuame ikka tagasi selle juurde, et nõudlus arenevast Aasiast püsib äärmiselt jõulisena. See tähendab, et nafta hinna fundamentaalne tugi on äärmiselt tugev.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing