Savisaare sõber Ervin Hopp naudib sooduskorterit

Vanahärra Hoppil on Kanadast Eestisse asju ajama tulles alati mugav peatuspaik Toompeal Toom-Kooli 13 hoovimaja III korrusel, Kanada esinduse peal ja suletud Toom-Kooli restorani kõrval. Ka tema auto pargib samas peremeest oodates.

Sisuliselt naudib Hopp munitsipaalkorteri hinnaga korterit. Sundüürnikelt küsib linn ruutmeetri eest 20 krooni lisaks kommunaalkuludele. Kuid munitsipaalmajad asuvad tavaliselt linnaserva tühermaadel ja Toompeal 150ruutmeetriseid kortereid neile ei pakuta.

Hoppi tähtajatuks kasutuseks saadud korteri akendest avaneb kaunis vaade Tallinna lahele. Ta maksab korteri eest linnale kuus koos käibemaksuga 7800 krooni, mille eest saaks Tallinnas ühe-kahetoalise korteri kesklinnas.

Kõige odavam üüripind ruutmeetrihinnalt on Tallinnas 110ruutmeetrine majaosa Veskimetsas, 55 krooni ruutmeeter. Toom-Kooli tase on teine: seal on praegu pakkuda vaid üks suurem üürikorter hinnaga 250 krooni ruutmeeter.

Tallinna linnapea, kadunud Jaak Tamm ja linnavolikogu esimees Koit Kaaristu andsid Hoppile selle korteri 1995. aastal rendile ruutmeetri hinnaga 40 krooni pluss käibemaks. Lisaks hakkas linn maksma korteri kommunaalkulusid, välja arvatud vesi ja elekter.

Linnavõimu vahetused ei toonud Hoppi korteri osas suuri muudatusi. Kaks korda on renti seoses elukalliduse tõusuga korrigeeritud: 2006 mais 41 kroonile ja 2007 mais 44 kroonile ruutmeetri eest. Reaalne hinnatõus on koos lisanduva käibemaksuga 5 krooni ruutmeeter. Lisaks maksab Hopp teist aastat ise kommunaalkulud, 8 krooni ruutmeetri eest.

Maksuametil ei ole võimalik linnavalitsust madala üürihinna eest pureda, kuna seaduse järgi ei ole taoline tehing omavalitsuse jaoks erisoodustus ja seega ei pea sealt ka keegi kui kingituselt tulumaksu maksma.

"Pind, mis 1995. aastal kasutusse anti, oli halvas seisukorras ning vajas remonti," selgitab kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump. Lepingus ei sätestatud investeerimiskohustusi, kuid rentnik ise korrastas pinna. "Rentniku väitel investeeris ta selle pinna esialgseks korrastamiseks 1,5 miljonit krooni. Linn vastavaid investeeringuid ei kompenseeri."

Täiendavat hinna tõstmist ei ole linn taotlenud, jätkas Lump, kuna hoones on mitmeid igapäevase kasutamise seisukohalt tülikaid puudusi - veevarustuse ja elektrisüsteemi uuendamise vajadus, pööningu soojustamatus jne. Ta loodab, et järgnevatel läbirääkimistel Hoppiga saavutatakse kokkuleppe, et mees on nõus Tallinna linna asemel ise investeerima vajaliku summa hoone üldseisukorra parandamiseks.

Samas, võrreldes Kanada esindusega või näiteks kõrval asuva Toom-Kooli restoraniga, hellitab linn Hoppi ikkagi. Restorani perenaine Mariann Jõerüüt maksab kuus renti 60 krooni ruutmeeter, kuid praegu tühja, kuna söögikoht on suletud. Jõerüüti sõnul on linn aidanud katuse remondiga, kuid ta ootab rohkem abi, et restoran jälle avada. Samas majas asuv Kanada esindus Eestis on kogu aeg oma pinna eest rohkem maksnud. Veel hiljuti 100 krooni ruutmeeter, lisaks kommunaalkulud, suvest 170 krooni ruutmeeter.

Hoppi naabrimees on Toompeal samasse majja linnalt korteri erastada saanud väliseestlane Mart Nurk, kes oli mitme Eesti telekomifirma nõukogu ja juhatuse liige. Pensionile siirdununa elab ta uuesti Rootsis ja rendib korterit advokaatidele.

Ervin Hoppi ei õnnestunud kaks nädalat tabada ei tema Toronto ega California kodu telefonilt. Ka e-kirjale ta ei vastanud ja ka tema siinne mobiiltelefon ei tööta.

Antud äripinna üürilepingu puhul on tegemist pikaajalise kestusega lepinguga ning sellest tulenevalt ka vastavat suhtumist nõudva küsimusega.

Kahtlemata võib küsimusse süvenemata öelda, et hind on tänasel päeval madal ning põhjendamatu ning sellise olukorra jätkumist ei peaks lubama. Kuid juhul, kui me käsitleksime küsimust siiski ajaloolises kontekstis, oleks üldpilt pisut teistsugune.

1995. aastal, kui vastav leping sõlmiti ning äripind anti üürniku kasutusse suhteliselt kesises tehnilises seisus, ei olnud see hind kuigi madal. Eriti arvestades asjaolu, et Tallinna linn ei osutatud pinna kasutajale abi pinna korrastamisel.

Pinna kasutaja väitel on tal selle korrastamiseks kulunud umbes 1 500 000 krooni. Jagades tehtud investeeringu summa lepingu kehtivuse ajaga ja kasutatava pinna ruutmeetritega, saame tulemuseks täiesti korrektse turuhinna.

Tõepoolest, lepingu järgneva pikendamise korral oleks võinud Tallinna linn teha ka ettepaneku hinna tõstmiseks, kuid miks seda omal ajal ei tehtud, ei oska kahjuks öelda.

Võimalik, et see oli see tingitud asjaolust, et juba tolleks hetkeks oli selgunud, et pinna edaspidine efektiivne kasutamine vajaks täiendavaid investeeringuid.

Vähemalt tänasel päeval teame selgelt, et vajalik on teha investeeringuid katuse korrastamiseks ning katusekorruse ja katusealuse soojustuseks, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi korrastamiseks.

Meile teadaolevalt on Tallinna kesklinna valitsus pidamas kasutajaga läbirääkimisi lepingu jätkumisel üürniku tehtavate täiendavate investeeringute osas.

Võimalik, et lepingu jätkumisel täpsustatakse ka äripinna üürisumma suurust. Seega - küsimusega tegeldakse.

Üürileping sõlmiti siis, kui Edgar Savisaar üldse Tallinna asjadega ei tegelenud (1995) ja Keskerakond võimul ei olnud.

Korteri rentimise asjaoludega ei ole kursis, need kuuluvad kesklinna valitsuse kompetentsi ja eks sealt tulebki järele uurida. Me oleme Ervin Hoppiga olnud heas läbikäimises, aga pean tunnistama, et kahjuks ei ole ma teda ligemale 3 aastat näinud. Inimeste isiklikku elu puudutavaid detaile ei pea ma vajalikuks teiega arutada.

Korter vanalinnas seisab suurem osa ajast tühjana, kuna asja on Ervin Hoppil Eestisse vähem kui vanasti. Tema ärid on siin järjest väiksemaks muutunud ja suurettevõtete erastamise või juhtimisega teda enam siduda ei saa.

Hopp kogus Eestis kuulsust peaminister Edgar Savisaare majandussõprade klubi ühe liikmena, kuhu kuulusid 90ndate alguses veel Sir Arvi Parbo, Harry Männil jt. Seotus soliidse seltskonnaga mängis talle umbes samal ajal kätte ühe keerulisema suurettevõtte juhi rolli: ta asus juhtima 6000 venekeelset töötajaga

RASi Ookean. Kuna Kanadas polnud tal suurettevõtte juhi kogemust, vaid pigem oli ta ajanud pereäri, siis kõrbes ta Ookeanis üsna ruttu läbi.

Ookeani tollase juhatuse esimees Feliks Undusk meenutab, et ettevõte liikus kiiresti hävingu ja pankroti suunas ja oli näha, et Hopp ei käi asjast üle.

Undusk ei mäleta, kas enne jõudis Hopp esitada oma lahkumisavalduse majandusminister Toivo Jürgensonile või siis esitas vastava ettepaneku Ookeani juhatus. Igal juhul lahkus Hopp Ookeanist enne selle pankrotti ja pankrotihaldurid Arno Mägi ning Aivar Leismann temaga kokku ei puutunud. Unduskile meenub seoses Hoppiga näiteks see, et ta kasutas komandeeringut, et katta oma Kanadasse puhkusele sõidu kulusid.

Toivo Jürgensonile ei meenu Hoppiga seoses samuti palju. "Hopp pakkus lahendusi, mis tol hetkel polnud teostatavad - näiteks sadama Ookeanile andmise. Selle eraomandisse andmine oleks olnud suur viga, sest Ookean tassiti erinevate erafirmade poolt kiiresti ja ohtlikult laiali," rääkis Jürgenson.

Veel mäletatakse Hoppi seoses Saaremaa Dolomiidi ühisettevõttega, Narva mööblifirma Narova ja Viru Rannaga. Viimase pankrotivara üritas Hopp 1999. aastal vahendada šotlastest välisinvestoritele, kes toonase juhi Agu Laanemetsa mälestuse järgi kadusid pärast esimest tutvusringi, jättes ilmumata ka pankrotihaldurite ja panga esindajate juurde.

Saaremaa Dolomiidist kuulus Hoppile 51%, kuid miljon dollarit maksnud kivitöötlemismasinate toomine Itaaliast võttis liiga kaua aega. Firma pankrotistus 1994. aastal, seda enam, et laenu andnud Tartu Kommertspank pankrotistus samuti. Hingusele läks ka ühisfirma Eesti Fosforiidiga, kus Hopp osales mitme firma kaudu, kirjutas Eesti Ekspress.

Praegu on Hoppi ärisid üsna ühekülgne loendada. Talle kuulub Eestis neli firmat, kus ta on ainuomanik, ja vaid üks firma, OÜ Roadrider, näitab natukene majandustegevust. Kinnisvara ja auto varuosadega kaupleval firmal käivet 2006 ei olnud, kuid kasum oli 6900 krooni. Aasta varem oli käive 18 000 krooni ja kasum 461 000 krooni tänu lahtrile "muud äritulud".

Samas sai firma mullu anda kellelegi 850 000 krooni laenu ja osta kinnisvara 122 000 krooni eest. Ervin Hopp on eraisikuna oma firmale ka võlgu 490 000 krooni, seda juba teist aastat.

Kas just Roadrideri kaudu, kuid Tartus on Ervin Hopp vahendanud mõni aasta tagasi ühele Saksamaal elavale väliseestlasele Bruno Kaltenbergile kuulunud imeilusa arhitektuuriga maja Kastani 17 korterite müüki. Üks korter sellest majast kuulus vahepeal Roadriderile. Mis selle müügiga täpselt oli, ei selgunud, kuid paar selles majas korteri ostnud inimest sõnasid meelepahaga, et ei taha Hoppi meenutadagi, kuna ta vahendas maja müüki selliselt, et siiani on probleemid.

Kaltenberg Saksamaal tema nimele registreeritud telefonilt ei vastanud, kuid arvestades mehe vanust, ei pruugi teda enam elavate kirjas olla.

Suhe Edgar Savisaarega on Eestis sündinud Ervin Hoppil tihe. Õieti oli Savisaar esimene Eesti poliitik, kelle külge Hopp Eestisse naastes kinnitus ja rahaliselt toetama hakkas.

Kanada väliseestlaste ringkonnas on Hoppi suhe Savisaarega hästi teada. Teada on see, et Hopp on rahastanud Savisaare reisi Kanadasse, valimiskampaaniat ja aidanud turundusnõuannetega.

Hopp on Eesti Ekspressi andmetel Savisaare tütre Maria ristiisa. Kuid äsja Sri Lankal peetud Maria pulmas ristiisa ei käinud, muidu oleks Savisaar temaga kohtumist maininud.

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonid näitasid aastaid 1,2 mln kroonist laenu ühelt eraisikult. Hiljem selgus, et laenu andis 1999. aastal Ervin Hopp. Savisaared müüsid 2001. aastal oma Nõmme kodu. Osa müügist saadud rahast läks ka Ervin Hoppilt võetud laenu tasumiseks. Maja müük oli pikantne, kuna ostjaks oli Savisaarega seotud Martin Krupp ja 2005. aastal ostsid Savisaared maja jälle tagasi.

Hopp sündis Eestis ja sõja ajal lahkus koos vanematega USAsse. Ta võttis osa Vietnami sõjast selle alguses. Sõjaväe kaudu sai ta tasuta ülikooli, lõpetades USAs tehnikakõrgkooli. Ta kuulub korp! Vironia Kanada sektsiooni. 1970ndatel ja 1980ndatel kuulus ta ühiskondlikult aktiivse inimesena Kanada Eesti Majanduse klubi juhatusse.

Torontosse kolis Hopp 1960ndatel abiellumise kaudu väliseestlannaga. Tööle läks ta abikaasa isa juurde, kellel oli hauakivide tootmise firma.

Pärast äia surma võttis ta äri üle ja laiendas tegevust marmori ja teiste kiviliikide hulgi- ja jaemüügiga. "Ta oli üsna hea ärimees ja jõukas - hiigelsuur maja Torontos ja endale ostetud saarel oli suvila," meenutab üks Toronto eestlane.

Hoppile kuulub au olla 90ndatel Ameerika investeeringute vahendaja USA Abikorpuse direktorina Eestis. Siis tegeles ta selliste suurettevõtetega nagu Baltijets, Kreenholm ja Silmet. Lisaks on ta koos kadunud Ilmar Martensiga, kes oli üks parimaid nikli asjatundjaid maailmas, pannud algkapitali ka Estonian Business Schooli rajamisse.