Kasvavad riskid tõstavad laenuraha hinda

Kui viimastel aastatel on keskmine äriühing intressideks tasunud umbes 4-5 protsenti laenusummast, siis peagi võib intressimäär kerkida kahekohaliseks numbriks.

"On selge, et kui majanduskeskkond muutub ebastabiilsemaks, tuleb seda laenuandjatel kompenseerida kõrgema intressimarginaaliga," sõnas SEB Eesti Ühispanga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt.

"Lähitulevikus võiks oodata keskmise ettevõtte intressimarginaaliks 2-3 protsenti, aga kui maailmaturgudel peaksid probleemid oluliselt süvenema, siis 4-6 protsenti," nentis Unt. Tema sõnul toimub intresside tõus nimetatud tasemeteni järk-järgult aasta kuni pooleteise jooksul.

"Finantseerimise hind on tõusnud kõikidele turuosalistele ning raha pakkumine on tõmbunud järsult kokku. Ka meie peame kiiresti kohanema nende muutustega," rääkis Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke. Ta meenutas, et ka aastal 1996 oli keskmine marginaal 1,5 protsendi kandis, kuid paisus aastaga viiekordseks. "Midagi väga sarnast on ka praegu toimumas," hoiatas Raasuke.

"Selge see, et intressimarginaalide tõus mõjutab kogu ettevõtlust ja kindlasti halvemuse poole, kuna mitmed huvitavad investeerimisvõimalused muutuvad riskantsemaks," tõdes kinnisvaraarendaja 1Partner Kinnisvara investeeringute juht Üllar Hinno. Ta lisas, et kuna kinnisvarainvesteeringud on kapitali- ja ajamahukad, vähendab kõrgem finantseerimiskulu tulevikus kasumeid.

"Kapitali kallinemisel jäävad kindlasti mõned investeeringud ka tegemata," kinnitas Hinno. Ta lisas, et väljaspool kinnisvarasektorit läheb raskeks tootmisettevõtetel, kus lisaks intressitõusule ähvardab kulude kasv teistes valdkondades, nagu tooraine, elekter, transport ja palgad.

Joogitööstuse Liviko ASi tegevjuht Janek Kalvi nägi ettevõtjaid ähvardavas intressitõusus suurimat ohtu ekspordisektorile. Ta selgitas, et suur osa Eesti eksportööre on olnud konkurentsivõimelised just tänu madalamatele hindadele, kuna tugeva brändiga saavad täna lüüa veel vähesed.

"Intressi- ja hinnatõusude kuhjumisel võib pankrotilaine tabada eksportivaid ettevõtjaid," hoiatas Kalvi. Livikol on lähiajal plaanis rohkem kui poole miljardi krooni suurune investeering uue tehase rajamiseks ja seetõttu ollakse intressitõusude pärast eriti mures. "Võimalik intresside tõus paneb meid senisest veel tõsisemalt enda äriplaane üle vaatama ja pankadega laenutingimuste osas läbi rääkima," nentis joogitööstur.

Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük tunnistas, et intresside tõustes saavad nad soovitust vähem investeerida. "Uuel aastal plaanime investeerida 15-50 miljonit, summa kujunemisel on määravad nii meie ekspordi käekäik kui ka intresside tase," rääkis Kruustük.

Kalvi sõnul on aga suurem osa ettevõtjaid pikast madalate intresside ajast uinutatud ning laenude kallinemine võib neile saabuda nagu välk selgest taevast. "Loodan siiski palju pankadele ja vajadusel ka riigi sekkumisele, et intresside tõus ei tuleks niivõrd dramaatiline, et toob kaasa kriisi."

Kruustük uskus, et kõige raskemaks lähevad ajad kohalikul kapitalil põhinevatel ettevõtetel.

Mida suuremaid tagatisi või intresse pangad nõudma hakkavad, seda tugevama löögi saab omakorda kogu majandus. Kindlasti investeeringud vähenevad. Ettevõtjad peavad keskenduma oma põhitegevusele ja kõik teised investeeringud tuleb jätta paremateks aegadeks.

Nordea Pangas kuuluvad riskantsete ettevõtete hulka energia- ja tööjõumahukad üksikutele ostjatele suunatud ning allhankele orienteeritud tootmised; kinnisvaraarendajad, kel puudub nägemus ja arusaam turu arengutest ning võime vajadusel katta puudujääke rahavoogudes; teenuseosutajad, kel puudub konservatiivne finantsjuhtimine ning valmidus pikaajaliseks kliendisuhteks ja kvaliteedijuhtimiseks.

Võimalik tõus intressimarginaalides ei puuduta kõiki ettevõtjaid samas ulatuses ning erinevused finantseerimiskuludes võivad suureneda veelgi.

Lühiajalised väikesed kõikumised intressimarginaalis pole üllatavad, kuigi need võivad põhjustada ajutist meelehärmi. Pikaajaliselt jätkub Eesti ettevõtete laenuintressimäärade ühtlustumine Euroopa Liidu riikidega.