Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maa sool on kallis, 200 000 krooni
Riik soovib noori õpetajaid kooli kinnistada. Järgmise aasta esimesel septembril saavad noored, kõrgkooli just lõpetanud õpetajad 200 000kroonise stardikapitali.
Arvame, et õpetajatöö motiveerimine on õige suund ja selleks kulutatud raha on üks paremini tulevikku investeeritud raha.
Tõsi, stardirahal on tingimusi ikka ka. Noor õpetaja peab koolis töötama (ei tahaks öelda - vastu pidama) vähemalt viis aastat. Kui ta seda ei tee, tuleb raha tagasi maksta.
Kui jagada 200 000 krooni viie aastaga, saame 3333 krooni kuus. Kui noorele õpetajale makstaks lihtsalt igakuist palgalisa, siis oleks see just nii suur.
Ent (garanteeritud) palgalisa oleks vähem mõjus, kuna ei nõuaks õpetajalt midagi juurde. Meie kiiresti muutuvates oludes on ka viis aastat ühes ametis päris pikk aeg.
Vähendada tööjõu voolavust, kinnistada noori inimesi õpitud eriala külge, mitte lasta neil laiali lennata müügimeesteks ja projektijuhtideks, on tänuväärt riigipoolne algatus.
Kopsakas stardiraha on ebaõiglane staažikate õpetajate suhtes, kes on aastaid oma tööd südamega teinud. Kuid kõik voolab, kõik muutub - Eesti on sedavõrd teravas tööjõupuuduses, et iga uus tööletulija kullatakse suisa üle.
Ka teised ettevõtted, nagu näiteks turvafirma Falck, pakuvad uuele töötajale kuupalga suurust stardiraha. Tule ainult.
Vastuväide on ka noore õpetaja sunnismaiseks tegemine. Meelde tuleb nõukogudeaegne suunamine pärast kõrgkooli lõpetamist - kolmeks aastaks kas enda valitud või sulle määratud töökohale.
Äärmuslikul juhul võis suunamine kanda Nõukogudemaa avarustesse. Noored spetsialistid, ka õpetajad, ootasid tavaliselt selle kolme aasta lõppu, et viivitamatult mujale tööle minna.
Praegune n-ö suunamine ei kanna siiski võrdlust välja: kõik on vabatahtlik, stardiraha on üksnes stiimul. Kuigi jah, Tallinna ja Tartu koolidesse õpetajaks minejad ei kvalifitseeru preemiale.
Probleem võib tekkida siis, kui noor õpetaja adub, et ei tule koolmeistri ametis toime, aga peab kuidagi viis aastat välja venitama. Et sai vale ala valitud. Ka koolil oleks raske niisugusest õpetajast vabaneda.
Kuid olgem ausad, õpetaja vallandamine on Eestis erakordne sündmus, selleks peab olema midagi rohkemat kui ametialane ebapädevus.
Ehkki päris suurele rahalisele stiimulile on vastuargumente, on mõte põhimõtteliselt õige. Õpetaja, maa sool, kujuneb välja aastatega, viis aastat on isegi lühike aeg. Aga alustada saab ainult algusest.
Autor: ÄP