Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Andres Liinat IT-asjades 2.0-mees

Indrek Kald 18. september 2007, 00:00

Ma pole seadnud eesmärgiks omada kõige vingemat tehnoloogiat, olen keskmisest inimesest pisut progressiivsem, kuid piltlikult öeldes eile turule tulnud asjade suhtes äraootav, paneb Liinat versiooninumbrite mõistujutu inimkeelde.

Ta meenutab ühe IT-mehe kunagist ütlust, et pole mõtet osta ettevõttesse tarkvaralahendusi, mille versiooni number algab nulli või ühega. "Olen oma tarbimiskäitumiselt samasugune," lisab ta.

"Internetis reise müüval Bookinghouse'il on praegu versioon 1.3," märgib Liinat ja hakkab naerma. Tõsinedes lisab ta, et kodulehelt võttis Bookinghouse versiooninumbrid ära. "Pole ju võimatu, et veel mõni klient neid jälgib," kõlab põhjendus.

Ja klientidel on tema sõnul õigus - arengu huvides ka kohustus - pahameelt väljendada, kui mingi asi vajab veel timmimist ja on toores. Samas oli Liinat see, kes kiirustas 2006. aastal Bookinghouse'i meeskonda tagant, et kaua ette valmistatud tootega lõpuks turule tuldaks. "Pärast mõni kolleeg ütles, et see või teine kala jäi sisse. Alati jääb lansseerimisel mingi kala sisse," selgitab ta.

Varem Reval Hotelligruppi ja Tallinna Kaubamaja juhtinud Liinati viimane amet enne Bookinghouse'i loomist oli Hansapanga Eesti jaepanganduse juhi koht. 2004. aasta kevadel sealt lahkumise ja Bookinghouse'i käivitamise vahele jäi ligi aasta. Nagu Liinat on meediale öelnud, pühendas ta toona veebireisibüroo loomisele suurema osa ärkveloleku ajast.

"Nägin, et turismiteenuste müümisel on niivõrd palju korrastamatust ja hämamist. Minu idee oli teha seda lihtsamaks ja arusaadavamaks," põhjendab Liinat uue tegevusala valikut.

"Impulsi Bookinghouse'i loomiseks andis see, kui üks tuntud Eesti reisibüroo ei suutnud kuue päeva jooksul tema e-kirjale vastata," tunnistas Liinat sügisel 2005 intervjuus Eesti Ekspressile. Bookinghouse'i klienditugi tegutseb ööpäev läbi, aidates inimesi nii telefoni kui ka e-kirja vahendusel.

Kaasaktsionär Bookinghouse'is, IT-firma Abobase Systems omanik Kaido Saarma pole Liinatit iseloomustades sõnadega kitsi ja ütleb, et internetis reisimisega seotud teenuste - hotellid, lennupiletid, reisikindlustus - ärist rääkides on Liinat Euroopa tippstrateegide seas. Liinat ise tunnistab, et tunneb end erialastel konverentsidel käies absoluutse algajana.

Ta nendib ka, et pole kunagi võtnud Bookinghouse'i kui internetiäri, sest internet on kanal ja edu tuleneb sellest, kuidas ettevõte sisemiselt toimib. Kui turuolukord seda nõuab, võime muuta ka oma turustamisviisi ja -kanalit, see ei pea olema internet, väidab ta.

Turismi ja hotellindust õppis Liinat 1980ndate lõpus Iirimaal ning eelmise kümnendi keskel Soomes. Kõrghariduse sai ta aga Tallinna Tehnikaülikoolist tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal.

Internetti ja personaalarvuteid tänapäevases mõistes siis Eestis polnud. Nii kasutas Liinat 1980ndate alguses ülikoolis tervet tuba täitvat arvutit, saades sellega programmeerimise eest ka arvestuse.

"Rektor Boris Tamm ütles vist meie lõpuaktusel, et programmeerimisoskusest saab tulevikus inimese juures sama oluline omadus kui võõrkeel. Detailselt lähenedes on see väide vale, kuid suuna näitas ta kindlasti kätte. Tollal me ilmselt ei mõistnud seda väljakutset nii nagu tema," meenutab Liinat.

Ka ametid pärast ülikooli ei pakkunud erilisi kokkupuuteid arvutitega. Vastse lõpetanu esimene töökoht oli Tallinna Hotellikoondise töötasuosakonnas, seal oli põhiline töövahend lauakalkulaator. Meil polnud ühtegi arvutit, aruanded olid nagu tapeedirullid, kirjeldab Liinat. Tõsi, broneerimine ja registreerimine käis juba siis elektrooniliselt. 1987-89 oli ta palgal Tallinna linnavalitsuses, kus ka veel arvuteid polnud.

Kui Liinat seejärel Olümpia hotelli direktoriks sai, olid seal personaalarvutid juba kasutusel. Hotelli juhtides pidi ta olema kursis müügitulemustega ja need andmed olid lauaarvutis.

Kuivõrd võiks aga täna teha tööd ilma arvutita? "Sõltub töö sisust, see on võimalik. Ega arvutid suru ju näiteks telefone välja, vaid teevad töö lihtsamaks," kinnitab Liinat.

Tal endal on 2000. aastast alates sülearvuti. Vahepeal proovis ka paralleelselt kasutada süle- ja lauaarvutit, kuid loobus viimasest õige pea. Nende sünkroniseerimisega oli probleeme ning sülearvutite võimsus läks ka üha paremaks - polnud mõtet kahte arvutit pidada.

Täna on Liinat astunud sammu edasi ning teeb mitmeid varem arvuti päralt olnud asju mobiiliga. "Eks mu Nokia E70 ekraan on pisike küll, kuid hädavajalikud asjad saab ära tehtud. Näiteks vaatan reisil või autosõidu ajal - mõistagi kõrvalistujana - äri- ja spordiuudiseid. Ka meilidele lühidalt vastamiseks on see piisav töövahend, eriti tänu täisklaviatuurile," viitab ta arvutitest tuttava tähtede järjekorraga täismahus klahvistikule.

Neli korda tunnis sünkroniseerib tema mobiil tööpäeviti oma Outlookis olevat kalendrit ja e-kirju serveris asuvaga. Nokia kalender aitab distsiplineerida ning aega planeerida. "Tuttavad võivad kinnitada, et enamasti ma hiljaks ei jää," sõnab Liinat.

"Täpsus ja korrektsus on Andrest ja tema tegevusi iseloomustavad omadussõnad. Ka ilma mobiilis oleva kalendrita jõuab ta kokkulepitud ajaks kohtumistele," kinnitab äripartner Kaido Saarma Liinati ütlust.

Samas tuleb arvestada, et mobiil ei muutuks liiga painavaks, nii on nädalavahetustel Liinati telefon seatud vaatama postkasti harvemini. "Viimastel aegadel suvekodus olles jätan mobiili lauale ning õhtul järvelt või aiast tulles vaatan, kes on helistanud ning helistan vajadusel tagasi. Ei juhtu mitte midagi!" väidab ta. "Me võib-olla ei taju seda veel, aga pidev online'is olemine tähendab, et mingi lõdvestumise hetk jääb puudu," usub Liinat.

Ta on küll kaks ja pool aastat tegevjuhtimisest puhanud, ent nagu kinnitab Matti Pruul, on Liinat tänu aktiivsusele väga eriline omanik. "Ta süveneb tihti isegi pisiasjadesse ja avaldab oma arvamust pidevalt ja valjusti. Lisaks teeb ta ära palju sisulist tööd ja avab meie jaoks nii mõnegi ukse kiiremini ja tõhusamalt, kui me ise suudaks," kirjeldab Bookinghouse'i juht suuromaniku rolli.

Reisifirma käivitamine on Liinatit aga veennud, et tema kutsumuseks pole teha veel kolmas ja neljas ettevõte. "Mul on hea meel selle üle, mida olen teinud, kuid järgmist firmat ei hakka püsti panema," kinnitab ta.

Nii ei välista Liinat täna, et võtab vastu mõne sobiva tööpakkumise. "Kes on nii vanad kui mina ning peaks teist või kolmandat korda abielluma, on küllap sama valivad oma partneri suhtes kui mina tööandja suhtes," märgib ta siiski.

Viimastel aastatel taas esile kerkinud fotograafiahuvi tulemusena on Andres Liinati arvutis üle 13 000 pildi. Välja prindib ta fotodest vähem kui ühe protsendi.

Enim meeldib tal pildistada loodust ja inimesi. "2003 olid Itaalias Val di Fiemmes suusatamise MMil suurepärased valgustingimused, tegin paari päevaga üle 500 pildi," meenutab ta.

Esimestel pildistamisaastatel oli tal kaamera kogu aeg kaasas, täna mitte. See-eest on Liinat nüüd valivam kvaliteedi osas. Kõige vähem meeldib talle pildistada laua taga istuvaid inimesi. "Ma ei tee sünnipäevadel otse kaamerasse vaatavatest inimestest ühtegi pilti. See on out," kinnitab ta.

Fotograafiahuvi on Liinatil käinud lainetena. Esimese Zenit-E sai ta 1982, hakates ise pilte vannitoas ilmutama. Laste kasvades huvi mõnevõrra vaibus. Teine laine algas 2001. aastal esimese digikaamera - 2,3megapikslise Olympuse - ostuga. Nüüdse kolmanda laine ajal on Liinat kõige rohkem investeerinud optikasse.

"Fotograafid pidid olema kas Canoni või Nikoni mehed, ma olen Canoni-mees," sedastab ta. Profiriistu ta just ei osta, pigem nn prosumer'itele (professional ja consumer) mõeldud tehnikat. Mullu sügisel Jaapanis seitsmekordses elektroonikakaubamajas läksid Liinatil enda sõnul silmad tagurpidi. "Ei saanud kiusatusele vastu panna ja ostmata jätta," nendib ta.

Tänavuse augustikuu teise poole üheks rõõmustavamaks sündmuseks oli tema jaoks uue Canoni digipeegelkaamera turuletulek, mille Liinat tellis juba pressiteate avaldamise päeval.

Mobiiliga on ta teinud vaid ühe pildi, sest muud kaamerat polnud kaasas. Nimelt nägi ta teel Viljandist Tallinna vikerkaart, esiplaanil lambad ja järv - idüll missugune …

Bookinghouse'i osaniku Kaido Saarma sõnul loob internet võimalused, mille nutikal ja efektiivsel realiseerimisel saavutab uskumatuid ärilisi tulemusi. "Turismivaldkonnas on suured muutused tulemas. Vahva oleks nendest muutustest osa saada," põhjendab ta veebireisibüroo projektiga liitumist.

Need uskumatud tulemused on Bookinghouse'il veel ees. Aasta lõpuks soovitakse Andres Liinati sõnul jõuda jooksvasse kasumisse. "Vaja on kannatust, kuigi see on kulukas. Kõik trendid annavad märku, et oleme õigel teel," väidab ta.

Reisiteenuste ostmine internetis pole tema ütlusel veel ületanud kriitilist mahtu. Liinati sõnul on läbimurdepunktiks, kui toodet ostab online'is 10% klientuurist. "Kehtib range seaduspärasus, et kümne protsendi piir ületatakse teise aasta teises pooles. Mitte ühelgi jaekliendile suunatud online-tootel pole Eestis õnnestunud kümne protsendi piirist läbi murda esimesel aastal. Pärast kümne protsendi piiri saavutamist toimub kiire areng," selgitab ta. Reisiteenuste turul peaks piiri ületamine toimuma käesoleva aasta lõpus või uue alguses.

Firma juht Matti Pruul on optimistlik. "Kunagi tehti enamik ülekandeid pangakontoris, täna 99% netis," tõmbab ta paralleele lähiminevikuga. Ta kinnitab, et Eesti inimeste harjumusi reisitoodete ostmisel on olnud raske - ja Bookinghouse'i turunduseelarvele mõeldes ka kulukas - muuta. "Õnneks saab iga päev üha rohkem inimesi aru, et enamasti on palju tõhusam ja efektiivsem broneerida reise netis," ütleb Pruul.

Täna ostab igas kuus Bookinghouse'i vahendusel reise enam kui tuhat inimest, lennupiletite online-müügi turuosaks Eestis hindab firma 40-50%. Kasutajaks registreerinutest on suurem osa eraisikud, käibest annavad juba märkimisväärse osa ka ärikliendid.

USA kuumoodul 1970. aastast, Apollo 13 kasutas ka paremat tehnoloogiat, kui on täna üleilmsed lennupiletite broneerimise ja müümise süsteemid, ironiseerib Andres Liinat. Neile vanamoodsatele lahendustele tänapäeva kasutusmugavusele vastava liidese ehitamine on tema sõnul väga keeruline.

Teiste Eesti lennupiletite online-mootoritega võrreldes on Bookinghouse tänu fikseeritud juurdehindlusele Liinati sõnul läbipaistvaim. Lennupiletite hinnad pärinevad ühest andmebaasist, kõik sõltub tehnoloogilistest nüanssidest ja reisibüroo lisatavast marginaalist.

"Tavareisibürool on suur motivatsioon müüa kliendile kallim pilet, sest ta teenib sellelt rohkem. Meil valib klient, mida ostab, me teenime ikka lennupiletilt 15 eurot," räägib Liinat. Enda sõnul on ta võrrelnud meilitsi tulnud USA suure veebireisibüroo Expedia pakkumisi Bookinghouse'i omadega ning alati on Expedia olnud vähemalt tuhat krooni kallim.

Kuhu Bookinghouse veel laieneda võiks, ei taha Liinat rääkida. "Võtame hoogu, peame tegema mõned strateegilised valikud," ütleb ta. Just välismaale laienemiseks emiteeris Bookinghouse hiljuti osa firma aktsiatest finantsinvestor Olari Taalile. "Kuna kõik internetiäri puudutav on seotud mastaabiga, on online-äris Eestis pikaajaliseks eduks vähe ruumi," lisab Liinat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:35
Otsi:

Ava täpsem otsing