ATV läbib ka uskumatult raskeid takistusi

Artikkel

- Uudised
- Pille Rõivas
- 17. september 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ATV läbib ka uskumatult raskeid takistusi
Välimuselt kohati pigem mänguasja kui tõsist tööriista meenutavad ATVd on paari aasta jooksul ilmunud tänavapilti kui uue aja sõidukid.
Tänaval liiklemiseks tuleb see võtta autoregistrikeskuses arvele. ATVsid müüva ASi Top Vox juhataja Priit Piiriste sõnul tuleks ATVd ostes kindlasti küsida, kas sellel on tänavasõiduks vajalik sertifikaat. Vastasel juhul sobib masin liiklemiseks ainult kinnisel territooriumil.
Sertifikaadita ATVd saab ehitada tänavakõlblikuks, lisades sellele päeva- ja gabariittuled, numbri- ja suunatuled. Arvele võetakse see väiketraktorina kiiruspiiranguga 40 km/h.
Väikeste mootoritega ATVd - vahemikus 40-400 cm0 - sobivad noortele lõbusõiduks ja motospordiks. Sealhulgas on 150-400kuubikulised ATVd mõeldud eelkõige lõbusõiduks ja matkamiseks. Keskmise suurusega mootoriga ATVd, mille kubatuur on 400-600 m0, sobivad jahilkäiguks või lume lükkamiseks, sest neil veavad kõik neli ratast. Väiksemate mootoritega ATVd on üldjuhul tagaveolised ja võivad soisel pinnal kinni jääda.
Suurema mootori võimsus on asjakohaselt kasutatav vaid võistlusradadel, näiteks offroad-võistlustel, jääradadel ja krossidel. "Suurest võimsusest pole paati vette lükates kasu, sest rattad käivad tühja ja pidamine puudub," selgitab Piiriste mootori valiku põhimõtteid.
Nelikveolisel masinal on võimalik esisilda välja lülitada ja vedama jäävad ainult tagumised rattad. Nii saab head teed läbides kütusekulu vähendada.
Juba keskmise suurusega mootoriga ATVd on varustatud aeglustiga puhuks, kui on vaja läbida mõni jõgi või saada üle suurest mäest. Aeglustiga sõites töötab mootor kõrgetel pööretel, kuid kiirus on väike, et kogu jõud oleks maksimaalselt ära kasutatud.
ATV kannatab uskumatult raskeid takistusi, näiteks võivad veetakistust läbides olla rattad sügaval vees, kuna õhuvõtt mootorile on istme all. Kuni istmik on kuiv, töötab ka mootor. Suuremate rehvidega ATV võib vees saavutada ka ujuvuse ja ise edasi liikuda.
Enamik ATVsid on ühekohalised, kuid mõnega tohib siiski sõita ka kahekesi. Neil on tagaistujale eraldi jalakohad, kaks kohta on kirjas ka masina tehnilises passis.
Matkamiseks on võimalik osta lisavarustust, näiteks kastid asjade jaoks või vints kinnijäämise puhuks. Vints ostetakse Priit Piiriste sõnul peaaegu kõigile suurematele ATVdele, sest üksi maastikul sõites saab end sellega ise kinnijäämise korral välja aidata. Talvel on see vajalik saha üles-alla tõstmiseks. Kärukonks kulub ära aia- ja põllutöödel ning paadi merre- ja väljavedamiseks.
ATV-l on ka pakiraamid. Tulesid kaitsevad kaitserauad ja kivi otsa kinni sõitmisel hoiab hullema ära karterikaitse. Matkale minnes arvestage, et ühe paagitäiega saab sõita keskmiselt kuus tundi.
Kiivri kandmine on ATVga sõites kohustuslik. "Selleta sõitmine on enesetapp," sõnab Piiriste ja lisab, et ATV pole mänguasi. Sõites tasub kanda seljakaitsega ilmastikukindlat riietust.
Nii mõnedki lapsevanemad arvavad, et nende alles kooli läinud poeg on piisavalt suur, et sõita isa 750kuupsentimeetrise ATVga. Sel juhul ei tööta selle vedrustus aga korralikult, sest puudu jääb sõitja miinimumkaalust. Samuti võivad võimsamad masinad vaid näpuliigutusega juhil käest ära minna. Lastele tuleb sobiv sõiduvahend soetada nende vanust ja kasvu arvestades.
Piiriste sõnul juhtuvad õnnetused siis, kui inimene hindab oma võimeid üle ning talle tundub, et ta oskab sõita. Siis hakatakse katsetama ümberminemise piiri. Kõige kergemini juhtuvad need järsult suure hoo pealt pöörates.
Eestis ATV-sõidu koolitusi ei korraldata, nagu seda tehakse mootorrataste puhul. Müüja annab küll kasutusjuhendi ja instrueerib, kuid see ei anna reaalset kogemust ega masinatunnetust.
Füüsilisest isikust ettevõtjana ATVde rentimisega tegelev Rait Koort kinnitab, et sõitma on võimalik õppida väga kiiresti. Tartu lähistel tegutseval Koortil on aja jooksul välja kujunenud kindlad püsikliendid, kes käivad end välja elamas. "Varem olid populaarseimad safarirajad, nüüd krossirajad," toob Koort välja suundumused. Väiksemaid õnnetusi on seal küll toimunud, kuid mitte midagi tõsist.
Mullu ATVde jääraja- ja kestvussõidus Eesti karika võitnud Andrus Vaks soovitab esmalt osta ATV mootori töömahuga 450 cm0. Sellega saab õppida sõitma ja tunnetama ATV võimalusi. "Kui sõit sujub, võib suurema kubatuuriga ATV osta," selgitab ta.
Algajate põhiviga on Vaksi sõnul kihutamine, vähene sõidukogemus eri maastikel ja seejuures turvavarustuse eiramine. Vanadel tankodroomidel on hea sõita, see pakub nii pehmet kui ka kõva maastikku. Päris algajad võiks aga harjutada tavalisel heinamaal, kus pole palju puid ega kive.
Minu huvi ATVde vastu tekkis eelmisel aastal pärast firma jõulupidu, mil sõitsime ATVdega. Esimene ATV oli mul väiksema - 450 cm0 - mootoriga, nüüd sõidan 700kuubikulise masinaga. Kuna mulle meeldib krossi sõita ja ka rasket maastikku läbida, oli vajadus võimsama mootori järele.
Kui esimest korda võistlustel käisime, pidime paraku katkestama. Augusti lõpus Lõuna-Eestis toimunud maasturite osavus- ja kestvussõit Klaperjaht oli aga ideaalne võimalus nii masina kui ka enda võimete ja oskuste proovile panekuks.
ATVde eelis on nende aasta läbi kasutamine. Mootorrattaga ju talvel naljalt ei sõida ja autosõit ei paku sellist elamust. Sõpradega käime regulaarselt kaks korda nädalas linna lähedal sõitmas.
Mootorratastega kaupleva Velt Motocenteri omanik Hanno Velt soovitab osta tuntud tootjalt modernne ATV, mis on läbinud ohutuskontrollid ja korraliku hoolduse ning õige käsitsemise puhul kestab aastaid. "Ei tasuks unustada, et ATV pole siiski väike Hummer," hoiatab Velt, sest ATV pole mõeldud uputamiseks ega meeletuteks hüpeteks.
Vältida tasub kindla taustata firmade sooduspakkumisi - masinad võivad olla toodud proovipartiina ja pärast selle realiseerimist ei pruugi ATV omanik leida enam ei maaletoojat ega varuosi, rääkimata garantiist.
ATVde hooldus toimub nagu autodelgi. Esmalt tuleb teha sissesõit kuni tuhat kilomeetrit, millele järgneb esimene hooldus. Järgmine hooldusvälp on pikem.
Tähelepanu tuleb pöörata CE-tähisele masinal, eriti lastele mõeldud ATVde puhul. See näitab, et masin on läbinud ohutustestid: pole teravaid nurki ja muid lisaohte tekitavaid asjaolusid. Samas võib CE-tähiseta masin olla odavam.
ATVd saab kohe välja osta ja ka liisingusse võtta. Variantideks on siin odavam intress ja kallim kaskokindlustus või liising ilma kaskota, ent selle võrra on liisinguintress soolasem. Paraku kehtib ATV kaskokindlustus vaid linnaliikluses ning maastikul tekkinud kahju see ei korva.
Hetkel kuum