Brüssel pani Microsofti paika

Sirje Rank 18. september 2007, 00:00

Luxembourgis asuv ELi esimese instantsi kohus jättis kõigis põhipunktides jõusse Euroopa Komisjoni 2004. aasta otsuse, mille järgi Microsoft on Euroopa turul kuritarvitanud oma monopolilähedast positsiooni.

"Tegemist on kõigi aegade suurima võiduga pidevas ja raskes võitluses ausa konkurentsi reeglite järgmise eest. See otsus tugevdab kindlasti komisjoni positsioone võitluses kõigi turumoonutuste vastu," lausus komisjoni asepresident Siim Kallas Äripäevale.

Nii tuleb Microsoftil nüüd tasuda hiigeltrahv ja kohtukulud ning painduda komisjoni nõudmiste järgi, mis ei taha rohkem ega vähem kui maailma suurima tarkvarafirma konkurente kahjustava ärimudeli muutmist.

Aastaid on Brüssel uhkust tundnud, et söandab väljakutse esitada ka maailma suurimatele firmadele. Kohtus olid komisjoni volitused aga siiani proovimata.

Pärast Microsofti liistule tõmbamist on komisjonil juba oluliselt kindlam seljatagune, et suure turujõuga firmadega rinda pista. Erinevalt USA ametivõimudest, mis sõlmisid Microsoftiga kohtuvälise kokkuleppe.

"See 2004. aasta otsus lõi olulise pretsedendi kohustuste osas, mis turgu valitseval ettevõttel on toimiva konkurentsi tagamiseks," ütles eile ELi konkurentsivolinik Neelie Kroes. "Kohtus kinnituse saanud otsus on eriti tähtis, kuna nii paljud inimesed kasutavad arvuteid, olgu need eraisikud, koolid, ettevõtted või valitsusasutused," jätkas ta.

Voliniku sõnul võib komisjon rahul olla, kui Microsofti turuosa on ühel päeval "95 protsendilt oluliselt kahanenud".

Kohtul polnud vastuväiteid ka rekordilisele trahvisummale - 497 miljonit eurot -, mis komisjon Microsoftile 2004. aastal karistuseks määras. Mullu mõõdeti sellele veel 280 miljonit otsa, sest Microsoft ei olnud komisjoni ettekirjutusi rahuldavalt täitnud.

Kohus lükkas tagasi Microsofti põhiargumendi, et firmal on õigus oma tehnilist infot saladuses hoida, kuna seda kaitsevad patendid, ärisaladuse ning autorikaitse õigused. Kohtu hinnangul ei kahjusta info avalikustamine Microsofti innovatsioonivõimet.

"Microsoftile on see vaieldamatult suur kaotus. Ei ole kahtlust, et komisjon jätkab Microsoftile uute piirangute seadmist," ütles agentuurile Reuters Briti konkurentsijurist Chris Bright. Juba ongi konkurendid kaevanud, et Microsoft ahistab rivaale ka oma domineeriva positsiooniga tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogrammide osas. Komisjon omakorda on n-ö sensorid välja pannud.

Microsofti konkurendid võtsid eile kohtu otsuse rõõmuga vastu. "See on suur päev Euroopa ettevõtjate ja tarbijate jaoks. Lõpuks ometi avaneb võimalus dünaamiliseks konkurentsiks tarkvaratööstuses. Enam pole kasutajad "sunnismaised", lõpp monopoolsele hinnakujundusele," ütles tehnoloogia- ja tarkvarafirmasid Brüsselis esindav jurist Thomas Vinje.

Microsoft hoiatab samas, et konkurendid liiga vara ei rõõmustaks. Julgust saanud komisjon võib järgmisena ette võtta needsamad firmad, mis praegu Microsofti kaotusest head meelt tunnevad. Inteli, Rambuse ning Qualcommi ongi komisjon juba luubi alla võtnud.

Microsoftil endal on kaks kuud aega otsuse edasikaebamiseks kõrgeimasse kohtuinstantsi Euroopa Kohtusse.

Microsoft oli USAs 2000. aastal reaalselt kaheks firmaks löömise ees ning tuli sellest oma tavalisel libedal moel välja. Oleksin põhjapanevamate järelduste tegemisega ettevaatlik.

Tarkvara ei ole võimalik patenteerida. USA kogemus selles vallas alates 1998. aastast on hoiatav näide, et seda ELis mitte järele proovida. Kunagi võrdlesin ühes artiklis seda olukorraga, kus üks jooksja on enda kingapaelad kokku sidunud, koperdab staadionil ning selle asemel, et sõlm lahti teha, nõuab teistelt samamoodi paelte kokkusidumist.

18. sajandist pärit juriidilised mehhanismid lihtsalt ei suuda enam internetiajastu olukordi hallata. Seega ei ole Microsofti argumendid minu jaoks veenvad.

Tahaks loota, et selline otsus aitab tulevikus ohjeldada teisi monopole, näiteks Gazpromi, mis on eriti vajalik Eestile. Tegemist on väga vajaliku pretsedendiga.

Euroopa Komisjon leidis, et Microsoft rikkus ELi konkurentsiseadust, kui täiendas meediafailide esitlust Windowsi operatsioonisüsteemis, millega on varustatud 95% maailma personaalarvutitest.

Komisjon palus Microsoftil pakkuda Euroopas selliseid Windowsi versioone, mis ei suuda esitada audio- ja videofaile, kuigi iga konkureeriv toode, olgu selle valmistajaks Apple või mõni Linuxi müüja, sisaldab neid funktsoone.

Kuigi Euroopa Komisjon põhjendas sellist nõuet kasutajatele suurema valikuvõimaluse andmisega, pole siiani olnud mitte mingit nõudlust selliste Windowsi operatsioonisüsteemide järele.

Oleme seisukohal, et meedia taasesitusvõimaluste integreerimine Windowsi operatsioonisüsteemi aitab tarbijaid, mitte ei ahista neid.

Komisjon kohustas Microsofti looma dokumente, mis kirjeldaksid Microsofti innovaatilisi tehnoloogiaid ja lubaks konkurentidel neid litsentseerida.

Arvestades, et Microsoftil ei ole serverite turul domineerivat positsiooni, ei ole Euroopa Komisjoni otsus kooskõlas Euroopa Liidu seadustega.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing