Eesti aastal 2017: robotsekretärid ja -politseinikud

Vaid kümne aasta pärast on Eestis kasutusel esimesed robotitest sekretärid, korrakaitsjad ja koduabilised.

Pesemine ja triikimine, tubade koristamine, pisiremondid, hoolitsemine koduloomade eest - need funktsioonid saab jätta mehaanilistele ehk robotitest koduabilistele.

Kümnendi pärast hakkavad levima ka personaalsed robotassistendid ja -sõbrad, keda kodutöödega niivõrd ei koormata, vaid kes pakuvad seltsi ning on head vestluspartnerid, sekretärid infovahetuses ja isiklikud biograafid.

Samad trendid toimivad mõistagi ka väljaspool kodu ehk avalikes kohtades ja kontorites, kus korrakaitse ja tugifunktsioonid usaldatakse üha enam robotitele.

Kuigi üha rohkem toimetusi võib teoks teha kohta või füüsilisi asju vahetamata, säilitab olulisuse inimeste ja asjade ühest kohast teise transportimine. 2017 on üha enam juurdunud hübriidmootoritega liikurid nii maas kui ka õhus. Need oskavad mitte ainult optimaalselt kasutada keemilist kütust ja liikuri kineetilise energia elektriks muundamist, vaid nende kogu korpus oskab absorbeerida päikesekiirgust ja ka tuult.

Tavaliseks on muutumas juhtmevaba elektriülekanne magnetresonantsi kaudu, kus suuremate maanteede alla või kõrvale paigutatakse üha enam energiasaatjaid. Seega saab sellistel teedel liikudes keemilise kütuse oksüdeerimisest üldse loobuda. Vaja on vaid liitumist juhtmevaba energia operaatoriga, kes energiakasutuse vatid kokku loeb ja raha sisse kasseerib.

Posti- ja kullerteenuses alustatakse kümnendi pärast minikopteritega. Eseme ühelt isikult teisele edastamiseks piisab kullerkopteri väljakutsumisest, edastatava eseme pistmisest tema kaubakorvi ja vastuvõtja määratlemisest. Edasi toimetab kopter kauba juba otse adressaadile, kui too ei asu liiga kaugel. Viimasel juhul peab kaup vahepeal läbi käima suuremast liikurist.

Huvitavaim valdkond, kus areng toimub päevadega, on kindlasti infoühiskond. Elektroonikatööstus koos informaatikaga on jätkanud kiiret arengut. Kvantarvutid on kommertskasutuses, kuigi iga eraisik seda endale veel lubada ei saa. Võrkude kaudu mõjutavad need supermõistused inimkonna infovälja juba üsna märgatavalt.

Igaühel on küljes mingi mobiilne seade, mis võimaldab kõikjal lairibaühendust, asukoha määramist ja navigatsiooni, olles ühtlasi multimeediakeskuseks ja personaalarvutiks.

Heli- ja pildi ülekanne muutub valdavalt ruumiliseks, seega saame olla vestluspartneriga virtuaalselt koos. Prille või läätsi kandvad inimesed on eelisseisus, kuna prillidele saab üle kanda ka kolmemõõtmelist kujutist. Kellele prillid ja läätsed pole optilise pildikorrektorina vajalikud, kasutavad neid eraldi, ühtlasi on need siis ka päikeseprillide, binokli, öösel nägemise vahendi ning ruumilise pildi kuvariks.

Esimesi edusamme laiatarbekasutuse suunas teeb lõhna-, maitse- ja puutekommunikatsioon. See tahab küll esialgu mehaanilisi lisaseadmeid, mis valdavalt on õnneks silma eest peidus meie tarkades riietes, nagu näiteks puutesaatjad ja -vastuvõtjad. Lõhna ning maitse vastuvõtuks on vaja rohkem vaeva näha ning andurid endale suhu ja ninna pista, kuid see tasub ennast elamusena kindlasti kuhjaga ära.

Töötatakse ka selle kallal, et kõigi viie meele andurid asendada universaalse inimliidesega, mis sidestub otse aju vastavate piirkondadega. Samas on sellega seotud hulk turva-, eetika- ja psüühikaküsimusi, mille lahendamise eel jääb meeltekommunikatsioon mehaanilise reproduktsiooni piiresse.

Paljusid asju, millest visionäärid täna unistavad, ei jõuta siiski veel 2017. aastaks realiseerida. Samas tehakse kindlasti võimas samm edasi ja saavutatakse nii mõnigi oluline läbimurre.

Autor: Tõnu Grünberg