GPS autosse, taskusse või moodulina arvuti külge

Artikkel

- Uudised
- 17. september 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
GPS autosse, taskusse või moodulina arvuti külge
Statsionaarseid seadmeid kasutati algselt veesõidukites, ent üha enam leiab neid sõiduautodest. Varem olid GPSid vaid luksmudelitel, nüüd on asukoha määramise seade paljudes keskklassi autodeski - antenn katusel ning suur värviekraan salongis.
Selle eeliseks käsi-GPSiga võrreldes on pidev toide autoakult ja hääljuhtimine. Sageli ka puutetundlik ekraan, mis võimaldab kiiresti ja mugavalt teekonda muuta. Planeerides eelnevalt marsruudi, suunab meeldiv mees- või naishääl juhti enne iga pööret ning ristmikku ja tuletab meelde ümberreastumised - hoia vasakusse sõiduritta, pööra 300 m pärast paremale jne.
Meil pole sellistest seadmetest eriti kasu, sest neis puudub detailne Eesti kaart. GPSi mälus on vaid põhimaanteed ja põhjalik Tallinna kaart. Kui aga alustada sõitu näiteks Soomest või Rootsist, saab kaartidega hakkama kuni Vahemere äärde Kreekasse ja Portugali välja. Teedele-tänavatele lisaks on ekraanil näha planeeritud teekonna äärsed vaatamisväärsused, söögikohad ja hotellid-motellid.
Regio ja Microsofti AutoRoute'i kaardid neis seadmeis ei tööta. Küll saab oma automargi ametlikus hoolduses lasta täiendused uue kaardi saabumisel statsionaarsesse seadmesse laadida.
Viimase aja trendiks on saanud portatiivsed autonavigaatorid. Suurvärvilise puutetundliku ekraani taga on seade, mis lisaks GPSile sisaldab kaarditarkvara, kõlareid ning kallimatel mudelitel ka Bluetooth-liidest mobiiliga suhtlemiseks - see töötab ka käsi vabaks jätva seadmena.
Esimesena hakkas neid pakkuma TomTom, järgnesid käsi-GPSide tootjad Garmin ja Magellan, samuti Sony. Eestikeelne menüü ja hääljuhendamine on olemas nii Garmini kui ka TomTomi navigaatoritel, Sony lubab eesti keele tuge tulevikus.
Baltimaade kaardil on praegu vaid detailsed pealinnade kaardid ning põhimaanteed. Tootjad lubavad uuendusi ka Eesti kohta. Mujal Euroopa osas on kõik korras - planeeri marsruut ja sõida. Vali vaid, kas juhendab sensuaalne nais- või mehine meeshääl.
Mõned navigaatorid toimivad ka portatiivse multimeediakeskusena - mängivad MP3-formaadis muusikat ning näitavad digikaameraga tehtud pilte.
GPS-moodul sisaldab vastuvõtjat ning on mõeldud kasutamiseks sülearvuti, pihuarvuti või mobiiliga, sest moodulil puudub ekraan. Ühendus mobiili või arvuti ja mooduli vahel toimub USB-kaabli või Bluetooth-liidese abil.
USB-moodul on odavaim GPS-vastuvõtja - alates 900 kroonist. Bluetooth-mooduli hinnad on veidi kallimad ja algavad 1500 kroonist. Kuna moodulil ekraani pole, on vajalik GPS-seadet toetava kaardi tarkvara arvutis või mobiiltelefonis.
Eestist on digikaarte kaks - Regio CD-atlas ja E.O.Mapi Eesti teejuht. Mõlemad sisaldavad korralikku teedevõrku ja linnade detailkaarte, ohtralt vaatamisväärsusi ning söögi- ja majutuskohti.
Alates versioonist 2007 on Eesti teed leidnud taas koha ka Microsoft Autoroute'i kaardil. Viimati sai selle järgi mööda Eestit sõita 2002. aasta versiooni järgi, vahepeal olid vaid linnad ja alevid, ei ühtegi teejuppi. Seega on võimalik nüüd teekonda alustada juba Eestist ja liikuda Autoroute'i abil Läti-Leedu kaudu Kesk-Euroopasse välja.
Windows Mobile või Windows CE operatsioonisüsteemil töötavasse pihuarvutisse sai Autoroute'i eelmiste versioonide omanik laadida ka Euroopa linnade kaarte. Kasutades Bluetoothi abil ühenduvat GPS-moodulit koos pihuarvuti kaardiga, oli lihtne leida näiteks otsetee sadamast hotelli. 2007. aasta versioonist on pihuarvuti aga välja jäetud.
Tundub, et nagu on mobiilis koha leidnud digikaamera, MP3-mängija ja FM-raadio, kolib telefoni ka GPS-moodul. Pioneeriks on selles vallas Nokia, mille esimene katsetus oli mudeliga Nokia 5140, sellele sai lisada GPS-korpuse. Nüüd on sisseehitatud GPS mudelites N95, 6110 ja E90. Neid tuleb juurdegi, kuna aastaks 2012 peaks kõik kasutajad saama määrata mobiili abil oma asukohta.
Tegelikult pole mobiilile GPS-moodulit vaja - piisab Bluetooth-liidesest ja Java programmide toest. Nimelt leiab veebilehelt nav4all.com tasuta rakenduse, mille abil saab koostada marsruute ja nende järgi navigeerida. Kahjuks on Eestist seal vaid suuremad teed ja Tallinna detailkaart. Teleatlas on lubanud sel aastal ka paremat kaarti kõigi Baltimaade kohta.
Kaardid laetakse telefoni GPRSi, EDGE'i või HSDPA kaudu, mobiilis on programmi suurus vaid 300 kB. Mugavam lahendus on leitav veebilehelt smart2go.com, kust Symbiani operatsioonisüsteemiga telefonide omanikud saavad väga hea kaarditoega programmi, kasutades GPSi signaali vastuvõtuks Bluetooth-moodulit. Sama programm on ka Nokia mudelites N95 ja E90.
Eesti kaart on seal korralik, lisaks Tallinnale on detailsed ka ülejäänud linnad ja pakutakse isegi külavaheteid. Kaardi uuendamine on lihtne, selleks tuleb laadida veebist mobiili mälukaardile soovitud riigi kaart.
Tasuta versioon toetab teekonna planeerimist, aga ei võimalda planeeritud teekonna järgi liikuda. Selleks tuleb osta litsents. Valik algab nädalase kasutusõigusega litsentsist hinnaga 6,5 eurot (101 kr) ja tipneb kolmeaastase litsentsiga, mis maksab 70 eurot (1095 kr). Eelnevalt tulev valida ka regioon - Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa või Skandinaavia.
Kui sõitsin Viljandist Nurtu külla ning hiljem teekonda Regio kaardil kontrollisin, pakkusid mõlemad kaardid lühima marsruudi pikkuseks 89,6 km.
Esimesed käsi-GPSid olid must-valge ekraaniga ning näitasid koordinaate, liikumissuunda ja kiirust. Lisaks sai salvestada liikumise logi, samuti lisada oma punkte. Selleks tuli võtta kaardilt koordinaadid, sisestada GPSi ja märkida koha nimi. Punktist punkti võis suuna järgi liikuda, puudusid teed, rajad, jõed ja järved.
Käsi-GPSid on täna valdavalt värviekraani ja kaarditoega. Regioonist sõltuvalt pakutakse baas- või detailkaarti. Baaskaardil on suuremad asulad ning põhimaanteed. Jõgi ja järv on kaardil sinised ning teed vastavalt suurusele nagu paberkaardil.
Detailsemad kaardid nõuavad suuremat mälu - sellised käsiseadmed on varustatud detailkaarti sisaldava mälukaardi pesaga.
Kasutusvõimalustelt on käsiseadmed universaalseimad, sobides nii jalgsi- kui ka rattamatkajale. Seadme tööaeg akutoitel on 15-20 tundi, lisaks töötavad käsiseadmed AA-tüüpi akudega. Alati tasub matkakotis tagavaraks hoida ka kahte AA-patareid.
Abiks on käsiseade ka autoga reisijale. Võib piirduda käsiseadme kaardiinfoga ning koostada marsruudi läbi linnade-külade. Lisaks kiirusele, suunale ja asukohale näitab GPS ka kõrvalekallet valitud teest, näiteks - hetkel asute sellisest teekonnast 500 m vasemal või 1,5 km paremal pool.
Autos on hea kasutada käsi-GPSi koos sülearvutis oleva kaardiga, sest arvutiekraan on suurem ning sealne kaart detailsem.
Käsiseadmete tootjaid on kaks - Garmin ja Magellan - ja mõlemad on Eestis esindatud. Garmini maaletooja on Jakari (jakari.ee), Magellani seadmetega tegeleb Alfa GPS (gps.ee).
Mõlema tootja käsiseadmed saab varustada detailse Eesti kaardiga. Kui vanemad käsiseadmed vajasid arvutiga ühendamiseks COM-porti või COM-USB ülemineku kaablit, siis uuemad suhtlevad arvutiga USB-kaabli abil.
Garmin pakub käsiseadmeid seeriast GPSMap ja eTrex. Lisaks asukoha määramisele näitavad need liikumiseks kulunud aega, toetavad geopeituse funktsioone ja neid saab kasutada koos sülearvutis oleva digikaardiga.
Magellan pakub eXplorist-nimelist seeriat, kus olemas nii must-valge kui ka värvilise ekraaniga mudelid. Hinnavahe tuleneb lisavõimalustest - näiteks leiab mudelist eXplorist 600 baromeetri, kolmemõõtmelise elektronkompassi ja altimeetri.
Autor: Heigo Ensling
Hetkel kuum