Kohvik-kontor loob uudse töökeskkonna

Artikkel

- Uudised
- 17. september 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohvik-kontor loob uudse töökeskkonna
Mobiiliteenuseid arendava OÜ Mobi Solutions juhatuse liige Rain Rannu töötab sageli kontorist väljas. Umbes pool nädalat teeb ta tööd Tartus asuvas firma kontoris, kahel päeval kasutab aga kontorina pealinna WiFi-kohvikuid. "See pole pelgalt isiklik eelistus - Tallinnas leiab aset enamik ärikohtumisi, kuid firmal seal kontorit pole," selgitab Rannu.
Tema jaoks on kohvik töötamiseks mitmel põhjusel parem kui kodu. "Kohvikus saab väga edukalt klientidega kohtuda, kodus mitte. Kohvikus on parem kohv, mugavam süüa," loetleb ta. Rannu toonitab ka seda, et kohvikus on kerge luua õiget tööatmosfääri.
Rannu pole Mobis ainus, kes WiFi-kohvikutes töötamise võimalust kasutab. Harv ei ole juhus, kui Tallinna WiFi-kohvikutes teeb tööd veel üks-kaks Mobi töötajat, üldiselt müügiinimesed. Firmal on Vilniuses üks inimene, kes töötab enamiku ajast kodus, aga klientidega kohtub ikka kohvikutes.
"Kontori rajamisele tasub mõelda siis, kui ühes linnas teevad tööd 4-5 täiskohaga inimest," hindab Rannu. "Siis on kontoril suhtlus- ja tiimiefekt. Väiksemal IT-firmal pole kontoriks tingimata vajadust," räägib ta. Ka Mobil ei olnud funktsioneerivat kontorit, enne kui ületati viie töötaja piir.
Rahalisi kulutusi kokku liites kohvikul kontori ees eelist ei ole. "Kohv, joogid ja söök on kallid. Ma ei näe, et see oleks mingi kokkuhoiukoht," räägib Rannu. Küll aga hoiab kohvikus töötamine kokku aega - söömine toimub töötamisega samal ajal ja pausi pole vaja teha.
Mobile lisaks on Rannu seotud ka väikeettevõttega Tr.ee OÜ, mille põhitegevus on blogikataloogi blog.tr.ee arendamine. Kuna projektiga on hõivatud vaid kolm inimest, pole kontorit vaja - koosolekud toimuvad kohvikutes, inimesed teevad tööd kodus.
Kohvikus töötamise eest tuleb WiFi-kasutajatel tasuda kohvi ja sööki tellides - kui palju on piisav, seda peab otsustama igaüks ise. Tavaliselt tellib Rannu tassi kohvi tunnis ning kauemaks jäädes võtab ka lõunasöögi.
Tartus elav Siim Einfeldt töötab WiFi-kohvikutes pea iga päev, ning seda juba aasta aega järjest. Tema põhitegevus on omaloodud meelelahutuslikku veebiajakirja www.thecheers.org toimetamine. Päevas tellib ta paar tassi kohvi, süüa ostab harva. Klienditeenindajatega saab Einfeldt hästi läbi.
"See on normaalne, kui teenindajad viisakalt paluvad mujale istuda. Tihtipeale ei öelda, lihtsalt vaadatakse halvasti," räägib Einfeldt oma kogemustest. Kõige sagedamini teeb ta tööd lokaalis Suudlevad Tudengid, kus teenindajad talle lausa püsikliendi soodustust pakuvad. Veel meeldib Einfeldtil istuda Wilde pubis. Niimoodi kohvikus tööd tehes veedab ta päevas 2-7 tundi.
Einfeldti kinnitusel kipub kodus töötades televiisor tähelepannu hajutama või tuleb pehmes tugitoolis istudes uni. "Linnas tööd tehes on progress kõvem," kiidab ta WiFi-kohvikute õhkkonda. Kodukontori probleemina näeb ta ka seda, et kogu päev möödub ühes kohas - kohvikusse tööle minnes saab end natukenegi liigutada.
"Eesti on pea ainus riik, kus üsna igal pool on olemas WiFis töötamise võimalus," kiidab Einfeldt. Hiljuti külastas ta Itaaliat, kuid jäi seal WiFi kasutamisega hätta. "Seal polnud midagi teha. Kui WiFi levialad olid kättesaadavad, olid nad alati parooli all," märgib ta.
Veebilehe wifi.ee eestvedaja Veljo Haamer on enda sõnul käinud Eestis läbi rohkem kui tuhat WiFi leviala. Kontorit tal pole, töö toimub kohvikutes ja klientide juures. Lemmikkohvikuna nimetab Haamer Mauruse pubi Tallinna keskraamatukogu keldris.
Kogenud WiFi-kasutajana soovitab Haamer pöörata tähelepanu traadita andmeside turvalisuse teemale. Ta hoiatab, et WEP- ja WPA-krüpteeringud ei taga piisavat turvalisust, kuna need on kergesti lahti häkitavad. "Turvalisuse tagab VPNi ehk privaatvõrgu kasutamine," annab Haamer nõu.
Privaatvõrgu kasutaja loob oma serverisse tunnelühenduse, mille kaudu saab turvaliselt andmeid edastada.
"Tartu kesklinnas asuvat Pierre'i kohvikut külastab päevas keskmiselt kümme sülearvutiga inimest," hindab juhataja Ave Svarts. Mõnel päeval leidub kohvikus ka selliseid kliente, kes töötavad sülearvutiga terve päeva.
Svarts tunnistab, et sülearvutiga kliendid pole Pierre'i kohvikus alati kõige usinamad tellijad. "See on ka loomulik - kui tööd teed, on halb süüa," jääb Svarts mõistvaks. Ta kahtlustab siiski, et WiFi pakkumine kohvikule rahaliselt ära ei tasu.
Internetikasutajate ja kohviku heaks läbisaamiseks on vajalik mõlema poole koostöö, teab Svarts rääkida. "Kui arvutikasutaja ei taju kohvikus halba suhtumist, on ta ka lahkem oma raha meile jätma ning tagasigi tulema," usub kohviku juhataja. Samas ei karda Pierre'i kohviku teenindajad vajadusel arvutikasutajatele märku anda, kui nende lauda on vaja mõne suurema seltskonna jaoks.
Ühena esimestest hakkas Tartus avalikku WiFit pakkuma Wilde pubi, mille vahetuse vanem Reena Schmidt peab arvutiga kohvikus töötaval inimesel normaalseks tellida tunnis vähemalt üks kohv. Schmidt tunnistab, et kohvikusse kauaks passima jäänud kliendid ei jää teenindajaile kunagi kahe silma vahele. Samas ei aeta kedagi ka minema, sest otseselt ei sega arvutikasutajad kedagi.
Võtame neid ikka nagu tavalisi kliente, räägib Schmidt. "Nii palju sülearvutitega inimesi meil ei käi, et WiFi kasutamist kuidagi piirata tuleks," lisab ta.
Autor: Tõnn Sikk
Hetkel kuum