Virtuaalne töölaud vajab ka netisõnastikku

Veebis olevaid sõnastikke kutsub sageli kasutama praktiline vajadus. "Kasutan netisõnaraamatuid iga päev juba ammu, sest pidevalt on vaja suhelda inglise keeles e-posti teel ja kirjutada kõikvõimalikke taotlusi," räägib teles töötav Mirjam Matiisen.

Vahel vajavad mõned sõnad meeldetuletamist või otsimist ning netisõnastikud on Matiiseni arvates selleks palju mugavam viis kui paksud ja kohmakad pabersõnastikud, mida tuleks kaasas tassida.

Netisõnastikeni jõuab keskkondade www.neti.ee või www.keeleveeb.ee kaudu. Toksides neti.ee otsingumootorisse "sõnastikud" või valides sama sõna alajaotusest info ja meedia, avaneb pikk nimekiri netisõnastikega. Keeleveeb sisaldab arvukat eesti keele põhiste ja muudegi sõnastike loetelu, nt eesti keele sõnastikud, tõlkesõnastikud, erialasõnastikud, võõrkeelsed sõnastikud jms.

Keeleveebi kasutamine on eriti mugav tänu sakkide ehk tab'ide süsteemile, millega saab seal leiduvaid sõnastikke korraga lahti hoida. Süsteem võimaldab ühe klõpsuga otsida kõikidest sõnastikest korraga. See on tõeliselt tõhus, sest võrdlusmoment on vajalik võimalikult paljude ja õige(ma)te vastete saamiseks.

Sestap soovitab Keeleveebi ka Saksamaal Kieli Ülikoolis teadustööd tegev germanist Katrin Käis. Netisõnaraamat ei pruugi tema sõnul kvaliteedi poolest alati pabersõnaraamatut asendada, kuid see sõltub, mis keelt silmas pidada. "Kui eesti keelel põhinevad netisõnastikud on veel suhteliselt hädised, siis inglise keelel baseeruvate sõnaraamatute üle küll nuriseda ei saa," lisab Käis.

Kõige parem eesti keele põhine veebisõnastik on tema hinnangul Aare Vesi eesti-inglise sõnaraamat ( aare.pri.ee/dictionary.html) . Selle pluss on eelkõige lai sõnavara, vaste leiab pea igale otsitavale sõnale. Sageli saab sealt kätte ka liitsõnalisi ja kõnekeelseid väljendeid ning isegi muidu erakordseid sõnu mõlemas keeles, mis võivad pärineda näiteks Harry Potteri fantaasiarikastest raamatutest.

Käis toob hea sõnavara poolest veel välja Nastiku ( www.tps.edu.ee/nastik/ ). See ja ka Aare Vesi sõnastikud baseeruvad Eesti Keele Instituudi andmebaasidel ehk neid võib kvaliteedilt usaldada. Puuduv tagatis ehk keelelist kvaliteeti kontrolliv institutsioon ongi sageli netisõnastike miinus. See on olemas aga tasulises keskkonnas keelevara.ee, mis püüab tuua internetti professionaalselt toimetatud sõnastikke, leksikone ja teatmeteoseid.

Teine laiema kasutajaskonnaga eesti-inglise netisõnastik asub aadressil dict.ibs.ee. Tegemist on samuti põhjaliku ja hulgaliselt valikuvariante pakkuva sõnaraamatuga, kus lisatud ka piisavalt väljendeid ja sõnakasutuse erinevaid näiteid. Balti Uuringute Instituudi (IBS) hallatava sõnastiku puudus on aga see, et otsida saab vaid ühe sõna kaupa, sõnaühenditele süsteem vastuseid ei leia.

Teisalt on netisõnastike puuduseks vähene või üldse olematu väljendite ja näitelausete hulk. Pabersõnaraamatutes leiduvaid selgitusi ei kohta virtuaalsõnastikes sootuks. Mirjam Matiiseni kogemuse kohaselt on netisõnastike häirivaim miinus ahtake sõnavara ja paljude erialaste terminite puudumine. "Sel juhul hakkan vahel ise erinevaid sõnu ja nende kombinatsioone guugeldama ja vaatan, kas selline väljend on kasutatav," selgitab ta.

Väikese sõnavara tõttu peavad mitmed kasutajad netisõnaraamatute puhul oluliseks ise täienduste lisamise võimalust. Juurdepääs kõigile suurendab samas võimalike vigade protsenti.

Netisõnastike suur mure on ka see, et peale inglise keele neid teistes keeltes eesti keele põhistena peaaegu polegi. Soome, rootsi, norra on küll olemas, kuid taani ning isegi saksa ja prantsuse omi mitte, teistest väiksematest keeltest rääkimata. Siis tuleb lahendust otsida läbi mõne juba hästi selge oleva võõrkeele. Nii et kui vaja leida netisõnastikust prantsuskeelset sõna, aitavad inglise-prantsuse või saksa-prantsuse sõnastikud.

Suurepärasteks vahendajateks selles vallas on LEO sõnastikud ( dict.leo.org ), kus väga mugav on hüpelda saksa-inglise, saksa-prantsuse ja saksa-hispaania sõnastike vahel. LEO keskkonnas viivad lingid veel sõnade grammatilisele ja leksikoloogilisele seletusele. Sõnal klikkides kuvatakse seletus väärikast saksa Dudenist või mõnest teisest sõnastikust.

Parem on olukord vene keelega. Germanist Katrin Käis peab parimaks netis rippuvaks venekeelseks sõnastikuks ASE Computersi oma ( vene-eesti.ase.ee ). Venekeelse klaviatuuri puudumisel on seal võimalik ka vene tähti trükkida.

Kvaliteedilt ei erine ka Multitrani sõnastikud ( www.multitran.ru ), kuid ilma venekeelse klaviatuurita satub kasutaja hätta. Kui ei leia õiget tõlget eesti keelest vene keelde, võtab Käis appi teistel keeltel baseeruvad sõnastikud nagu www.rambler.ru/dict/ või translation2.paralink.com. Neis on väga lai keelte valik ning korraga saab ka tekstilõike tõlkida. Venekeelsete sõnade trükkimisel on suureks abiks ka kirjateisendaja Translit (www.translit.ru), kus eesti tähti trükkides saab kohe venekeelsed vastandid.

Lausete või pikemate tekstilõikude tõlkimiseks leidub internetis mitmeid netipõhiseid tõlkeprogramme nagu 12keelne babelfish.altavista.com/tr , www.freetranslation.com ja www.reverso.net. Nende puhul tuleb olla väga ettevaatlik ja kriitiline. "Ükski tõlkeprogramm ei suuda tõlkida vigadeta," hoiatab Käis.

Tõlkeprogrammide eduka kasutuse eeldus on hea keeleoskus, mis lubab tõlked üle kontrollida ning parandusi sisse viia. Arvuti ei oska ju mõelda ning teksti võivad sattuda konteksti sobimatud sõnad, grammatilised apsud, vale sõnade järjekord vms.

Kuigi mõne inimese käeulatusest ei jää arvuti minutikski kõrvale, leidub neidki, kes heidavad netisõnastikele ette, et need pole universaalsed ehk et neid ei saa alati kaasa võtta. Parki raamatut lugema minnes on mugavam arvuti asemel pisike pabersõnastik kotti pista. Internetis saab küll käia moodsate mobiiltelefonidega.

Raamaturiiulis pesitsevast erinevalt on mobiil sõnastikuga kogu aeg käepärast. Suhtekorraldusfirma LH Concept juht Aive Levandi ütleb, et netisõnastik mobiilis pole muud kui tark mees taskus. "Hädavajalik abimees olukorras, kus vaja mõnd tõlget kontrollida või teksti mõista," kinnitab ta.

Tavaarvutil on küll suurem ekraan, ent mobiili eelis seisneb Levandi meelest kättesaadavuses. "Teenust saab kasutada kus ja millal iganes. Tavaliselt on vastavat sõna vaja teada ju suvalises kohas kohe ning siis on ainus viis mobiiltelefon," nendib ta.

Levandi kasutab netisõnastikke oma mobiili Nokia E61 abil. Laias laastus on nendeks kas tavapärased veebiküljed või spetsiaalselt mobiilidele kohandatud versioonid. Viimastest on valida ühekordselt telefoni laetavad nn offline-sõnastikud, mille eest kord makstes on hilisem kasutamine tasuta, ning online-režiimis töötavad sõnastikud. Levandi lemmik mobiiliga lehitsemiseks on www.dukelupus.pri.ee/dict/, kus sõnaseletused kuvatakse kiiresti sirges horisontaalses jadas.

Veebipõhiste netisõnastike üks eeliseid ongi see, et neid pakutakse enamasti tasuta, erinedes niiviisi tavalistest lihtsalt virtuaalsetest sõnastikest oma arvutis või telefonis, mida tuleb veebist raha eest tõmmata või raamatupoest osta.

Ajakirjanik Sergo Selder leiab, et internetti võiks kolida ka mõni korralik pabersõnaraamat, rääkimata uute eesti keelel põhinevate sõnastike avamisest veebis. "Kui norra keele sõnastikku internetis toetab Norra valitsus, võiks ka Eesti valitsus midagi sellist teha," sõnas Selder.

Ma pole kirglik tavaliste netisõnaraamatute kasutaja ega austaja. Sellel on mõned põhjused, peamised neist maht ja kvaliteet.

Võrgus on arvukalt sõnastikke, mis on koostatud küll ilmselt parimate kavatsustega, kuid jäävad klassikalistele, professionaalide koostatud sõnaraamatutele alla ega rahulda sageli keerukamaid, oskussõnu ja termineid sisaldavate või rikkama keelekasutusega tekstide tõlkijaid.

Tihti saadakse sellistest sõnastikest otsitud sõnale ainult üks, kõige sagedasem ja tavapärasem vaste. See on aga hea tõlke seisukohalt väga ohtlik, sest ei pruugi antud kontekstis olla õigeim või parim lahendus. Lõpptulemusena võib tõlge tulla keeleliselt vaene või suisa ekslik.

Teine põhjus on seotud isiklike harjumustega. Kuigi mul on arvutis olemas näiteks Silveti inglise-eesti sõnaraamatu ja majandussõnaraamatu elektroonilised versioonid, tundub sageli käepärasem ja kiirem haarata sõnaraamat laualt ja vaadata sealt. Sama on "Eesti õigekeelsussõnaraamatuga", mis on samuti võrgus olemas ( www.eki.ee/dict/qs2006/ ).

Raamatuleheküljel näeb lisaks ka eelnevaid ja järgnevaid kandeid, mis võivad olla otsitavaga seotud ning anda ideid parema tõlkelahenduse leidmiseks. Seevastu netisõnastikust saab vaste(d) ainult konkreetselt otsitud sõnale. Ja kui selle sisestamisel teed tähevea, on tulemus null, samas kui sõnaraamatu leheküljel märkad ikka õiget sõna.

Väga palju on aga spetsiifiliste tekstide puhul abi erialaspetsialistide koostatud sõnastikest, mis ei pretendeeri täiuslikkusele, kuid sisaldavad palju termineid, mida tunnevad ainult asjatundjad ja mida harilikest sõnaraamatutest ei leia. Paljusid neist täiendatakse pidevalt. Keel, eriti oskuskeel areneb iga päevaga, klassikaliste sõnaraamatute koostamine ja ilmutamine on aga aeganõudev ja seetõttu on need tegelikust elust natuke maas.

Erialasõnastike näiteks võib tuua e-teatmiku ( www.vallaste.ee ) või keskkonnasõnastiku ( glossary.eea.europa.eu/EEAGlossary ). Põhjalikuma loetelu võrgus leiduvatest oskussõnastikest leiab EKI veebist ( www.eki.ee/kere/Sonastikud/Oskussonastikud/ ).

Kindlasti on muude keelte puhul peale inglise keele olukord netisõnastikega märksa kesisem. Kuna ise töötan rohkem prantsuse keelega, siis Eesti netisõnastikest nii palju abi pole.

Teiste keelte puhul tuleb seetõttu teinekord otsida vastet ringiga, inglise keele kaudu. Üks juhuslikult leitud netisõnastik, millest on sageli abi prantsuse ja hispaania keele puhul, on Wordreference ( www.wordreference.com ), seal on võimalik otsida ka ingliskeelsete sõnade seletusi.

Euroopa Liidu tekstide tõlkijad vajavad aga harilikele sõnastikele lisaks eelkõige eestikeelsete terminite usaldusväärseid andmebaase. Siin on asendamatud näiteks terminibaas ESTERM ( mt.legaltext.ee/esterm/ ) ning andmebaas EurLex ( eur-lex.europa.eu/ ).

Fotod: Maris Ojasuu, Irma Kaljulaid

Autor: Helen Ennok