Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeglasem majanduskasv suurendab koolitusvajadust
Kvalifitseeritud tööjõu puudus ei ole sisenõudlusel põhinevat kasvu takistanud seetõttu, et mitmed kasvu vedanud harud nagu ehitus ja kaubandus ei vaja väga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Kuna varasematel aastatel oli töötus kõrge ning palju oli ka majanduslikult mitteaktiivseid inimesi, oli ettevõtetel allikas, kust töötajaid saada.
Pikemas perspektiivis saab Eesti majandusedu põhineda eelkõige Eesti ettevõtete konkurentsivõimel välisturgudel. Viimaste aastate kiire palgatõusu tõttu on Eesti ettevõtetel järjest raskem saavutada konkurentsieelist madalate tööjõukulude kaudu. Edukaks konkureerimiseks peab suurenema tööjõu tootlikkus, milleks omakorda on vajalik töötajate täiendkoolitus.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž viis koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžiga läbi Lääne-Eesti ettevõtete tööjõuvajaduse ja töötajate koolitusvajaduse uuringu.
Selgus, et kiire majanduskasvu perioodil pakkusid vähem koolitust kiire kasvuga harude ettevõtted. Kõige vähem on koolitust saanud ehitusettevõtete töötajad. See on selgitatav ehitusmahtude kiire kasvuga, mistõttu pole kasvava nõudluse tingimustes erilist vajadust oma töötajaid koolitada.
Kui aga majanduskasv peaks aeglustuma, siis vähendab see ka tööjõu koormatust ning loob seeläbi ettevõtetele võimaluse. Ka rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis on märgitud, et nüüd oleks ettevõtetel viimane aeg panustada inimressursi arendamisse.
Samas võivad probleeme tekitada koolituskulud. Kiire inflatsiooni ja palgakasvu tingimustes suureneb koolituste hind edaspidi veelgi, nt järgmisel aastal prognoositakse 10-15 protsenti.
Kõige rohkem oleks vaja toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud ning ekspordile orienteeritud ettevõtete töötajate koolitusi. Aga ka oskus- ja lihttööliste koolitamisele, sest neile pakuvad ettevõtted võrreldes juhtidega vähem.
Autor: Kristjan-Olari Leping