Äriplaan 2008

Annika Matson 20. september 2007, 00:00

Olympic Casino juht Armin Karu ütles eilsel Äriplaani konverentsil, et maailmas on praegu väga kiiresti kasvav turismivaldkond pokkeriturism.

"Pokkeriturism kasvab hoogsalt, fännid otsivad üle maailma turniire, kus mängida. Üks rahvusvaheliselt tuntud pokkeriajakiri, mille nimi mul hetkel ei meenu, reastas just Tallinna pärast Londonit ja Barcelonat kolmandaks pokkerimekaks," rääkis Karu.

Eelistena on Tallinnal Londoni ja Barcelona ees madalad hinnad. "Pokkerikasiinoturist on tänuväärne, sest kui keskmine turist veedab Tallinnas 1,5 ööpäeva, siis pokkeriturist keskmiselt 3,5 ööpäeva," märkis Karu.

Et kasiinoturiste tugevamini siia tõmmata, vajab Eesti Karu sõnul oma väikest Las Vegast. "Eestile kuluks ära kasiinolinnak, et meelitada siia venelasi, soomlasi, rootslasi ja lätlasi. Tulevikus on kasiino meelelahutuse katalüsaator ja kasiino võimaldab arendada Eesti meelelahutust paremini," rääkis Karu. Ta toonitas mitu korda, et kasiinomeelelahutus on tulevikus meelelahutussektori suurim kasvaja.

Ärimees rääkis, et Sloveenia on seda väga selgelt teadvustanud, seal on Itaalia piiril Ameerika mõõtu kasiinokompleksid, kus käivad mängimas itaallased. Samasugused kompleksid kerkivad juba Austria ja Ungari ning Tšehhi ja Saksamaa vahele.

Karu sõnul soovitaks ta kasiinodesse investeerida, sest see sektor on IT-sektori järel viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõige enam ning kasvab nii edasi ka järgmise kümne aasta jooksul.

"Meelelahutus on selline ala, mida inimesed teevad, kui kõik muud vajadused on rahuldatud," kommenteeris Karu.

Karu sõnul on Ameerikas kulud meelelahutusele viimase kümne aastaga kümnekordistunud. USAs korraldatud küsitlusele vastas 82% inimestest, et peavad kasiinosid normaalseks meelelahutuskohaks ja äriks. Eestis julgeks Karu andmetel nii vastata ehk 5-8%.

Et Eesti võiks jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, peab peaminister Andrus Ansipi sõnul majanduse struktuur muutuma.

Ansip rääkis eile Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2008", et säilitades praeguse majanduse struktuuri, jääme teistest ELi riikidele tootlikkuse poolest veelgi rohkem alla.

"Meie inimesed töötavad vales sektoris, teevad valesid asju ega tooda piisavalt lisandväärtust," ütles Ansip. Professor Urmas Varblase arvutustele viidates näitas peaminister, et me oleme oma tootlikkuselt möödunud küll Leedust ja Portugalist, kuid see ei saa olla olukord, millega rahul olla.

Tema sõnul ei pea riik säilitama inimestele nende töökohti. "Riik ei pea aitama hoida tööd neil, kes töötavad vähenevas sektoris. Riik peab aitama tööst ilma jäänud inimestel ümber õppida, et leida neile uus töökoht, mis sobib majanduse uuenenud struktuuriga," ütles ta.

"Minu sõnum teile on: ärge klammerduge vana külge. Olge kindlasti valmis uuteks lahendusteks. Kui selleks valmis olete, siis saadab teid ka edu," lõpetas Ansip oma ettekande.

Samuti pole Ansipi sõnul mõtet pidevalt rääkida majanduse pehmest või järsust maandumisest. "Kõik millegipärast eeldavad, et majandus peab kuidagi maanduma. See ei ole küsimus, millele vastuse leidmine meid kuidagi aitaks. Küsimus, millele peame vastust otsima, on see, kuidas suurendada Eesti konkurentsivõimet," ütles Ansip.

Ansipi sõnul on Eesti konkurentsivõime välisturgudel juba praegu kasvanud. "Meie ekspordi kasv on paljus seotud ekspordi kasvuga Venemaale ja see on suurenenud. Vähenenud on vaid eksport USAsse. Sellest aga ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuna need numbrid on niikuinii pidevalt kõikunud," märkis ta. Peaminister nõustus, et transiidivood on vähenenud, kuid väitis, et eksport Venemaale ei ole vähenenud.

Suurt potentsiaali näeb Ansip teenuste ekspordis. Peaminister võrdles Eestit Iirimaaga, mille teenuste osakaal maailmaturul oli 2005. aastaks võrreldes 1995. aastaga mitmekordistunud, kaupade eksport aga oli jäänud samale tasemele.

Samas ei olnud peaminister nõus arvamusega, nagu oleks Eesti perspektiiv kehv või kehvenemas. Ta tõi näite välisuudistest. Ida-Euroopas räägitakse majanduse kõrgkonjunktuurist, ülekuumenemise ohust, liiga suurest laenamisest, Inglismaal on samamoodi teemadeks liiga suur laenamine, inflatsioon, kinnisvaramull jne. Sama ka Soomes.

"Meie olukorras ei ole mitte midagi erilist. Kõik on nii nagu lähemate ja kaugemate naabrite juures," märkis Ansip, lisades, et ei ole mõtet asju üle dramatiseerida.

Hotellide Kolm Õde ja Telegraaf juht Michael Stenner ütles eile konverentsil "Äriplaan 2008", et on järgmise aasta palgatõusu prognoosi suve jooksul ümber hinnanud.

Kui veel suve alguses arvas Stenner, et järgmisel aastal ootab tema ettevõttes töötajaid ees 12-15% palgatõus, siis preguseks on see arv pea kahekordistunud.

"Praegu võib arvata, et järgmisel aastal tõusevad palgad minu hotellides kuni 25%," ütles ta.

Hansapank Eesti juht Priit Põldoja rääkis eilsel Äripäeva majanduskonverentsil, et laenuintresside tõus läheb eestlastele kalliks maksma.

"Euribori tõus ja murettekitavad finantsturud lähevad eestlastele kalliks maksma," ütles Põldoja. "Euribor on lühikese ajaga tõusnud 0,2 protsendipunkti võrra. Arvestades, et eestlastel on laene 10 miljardi euro jagu, läheb see aastas maksma 20 miljonit eurot ehk 300 miljonit krooni," selgitas ta.

Lisaks Euriborile mõjutavad Eestit ka viimasel ajal maailma finantsturgude raskuste tõttu tõusnud riskimarginaalid. Laen on Hansapangale ja enamikule Põhjamaade pankadele märgatavalt kallimaks muutunud.

Hoolimata muutunud oludest ei ole Hansapangal Põldoja väitel ühtegi olulist laenuklienti, kellega oleks probleeme.

"Maailma finantsturgudel toimunu on kaasa toonud likviidsuskriisi. Meie arvates oleksid ettevõtted pidanud juba tükk aega tagasi oma likviidsusvarusid parandama. Sellegipoolest oleme üllatunud, tegelikult on ettevõtete olukord hea. Meil ei ole ühtegi suurt laenajat, kellega oleks probleeme," rääkis Põldoja.

Ometi on olukord finantsturgudel Põldoja sõnul ettevõtjate seas tekitanud närvilisust. Seda just nende ettevõtete seas, kes on pikaajalisteks investeeringuteks võtnud lühiajalisi laene ja neid pidevalt refinantseerivad.

Olukorra paranemist Põldoja ei ennusta, mullune 11% suurune majanduskasv oli tema sõnul erand.

"Meie majanduskasv on baseerunud õnnel," sõnas Põldoja. "See õnn on meie hea asukoht Soome ja Rootsi lähedal. Niisugust kasvu ei oleks olnud, kui Euribor ei oleks olnud nii madal ja pangad poleks läinud Skandinaavia omanike kätte. Just seal avati Eestile laenuraha kraanid."

Samas ei näe Põldoja põhjust paanikaks. Tuleb lihtsalt mõista, et ka 4-6% majanduskasv on väga hea.

Riskikapitalist Allan Martinsoni arvates oleks Eestis potentsiaali veel kümneks Skype'iks, selle kasutamist aga takistab piiratud mõtlemine.

"Miks ei leia Eesti oma Nokiat?" küsis Martinson. "Meie koduturg on väike, mõtlemine ei küündi nii suureks kui vaja," vastas ta ise.

IBM Eesti juht Valdo Randpere ütles, et Eestis räägitakse IT-saavutused tegelikust suuremaks.

Näiteks tõi ta küberrünnakud. "Kui aprillis rünnati Eestis paari serverit, oli tegu kohe esimese kübersõjaga hoolimata sellest, et selliseid rünnakuid on toimunud maailmas viimase kümnendi jooksul päris palju," seletas ta.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles, et elektri hinna kasv ei pärsi Eesti majanduskasvu ja hinna tõstamata jätmine ei soodusta seda.

Tema sõnul on Eestis praegu üks madalamaid elektri hindu Euroopas, tagantpoolt 3., tuleval aastal 4.

Internetifirma MarkIT tegevjuht Andres Agasild ütles Äripäeva majanduskonverentsil, et internetimulli ei ole kunagi olnudki.

Agasilla sõnul on internet pigem pidevalt edasi arenenud. "Äriinimestena on meil võimalik eksida kahel korral: liigse optimismi tõttu ja liigse pessimismi tõttu. Seda oli näha ka internetiäri arengus," kirjeldas Agasild.

Tema arvates võiks internetist Eesti Nokia saada. Tema sõnul räägib internetiäri arendamise poolt Eestis see, et tegu on uue tööstusharuga, kus on seetõttu veel võrdsed võimalused; internetiäri ei vaja suuri kapitalimahutusi ja arendustööde eelarveid. Samuti leidis ta, et internet sobib meie kultuuriga - eestlased on introvertsed, aga piisavalt innovatiivsed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing