Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laps müügiks

Harry Tuul 20. september 2007, 00:00

Kogu maad šokeerinud lugu jõudis eelmisel nädalal kohtusse ja leidis lahenduse. Süüalune - 20aastane Anastassia Opolenko - vahistati veel eelmisel aastal väikelinnas Tukumsis, kui abielupaari mänginud politseinikud lapseostu imiteerisid ning ta hiljem vahistasid.

Internetis ilmunud kuulutuses pakkus ema müüa oma tütart Danieli 2000 lati ehk 45 000 krooniga, põhjendades seda suutmatusega teda üleval pidada.

Tunnistajate sõnul sündis otsus laps müüa spontaanselt. Kevadel küsis murelik ema järsku oma sõbrannalt, et äkki annaks tütre kellelegi ära. "Parem juba müüa," vastas sõbranna naljaga pooleks. Raha tahtis Opolenko kulutada uue elu alustamiseks Riias.

Politseinike sõnul käitus "müüja" rahulikult ega närveerinud. "Nagu turul ostad tomateid... Oli täielik tunne, et kohe anname talle raha ja tema meile lapse," rääkis üks neist kohtus. Kui naise tegevuses kahtlust ei jäänud, võeti ta vahi alla. Opolenko keeldus oma süüd tunnistamast. Teda ähvardas 10-15aastane vangistus ja vara konfiskeerimine.

Kuigi prokurör nõudis kohtualusele reaalset viieaastast vangistust, oli kohus pärast olukorraga tutvumist leebemal seisukohal ja mõistis Opolenkole vaid tingimisi viieaastase vanglakaristuse kaheaastase katseajaga. Põhjus: tunnistajate sõnul hoolitses naine vaatamata raskustele lapse eest hästi. 9. klassi lõpetanud Opolenko kasvatas last üksi ja elas vaeselt koos invaliidsuspensioni saava isaga. Korteriüüri ja osa toiduvarude eest tasus mujal elav Opolenko ema. Lapse isa Sergei keeldus last omaks tunnistamast.

Lapsemüümise juhtum ei ole võõras ka Eestis, sest politsei statistikast selgub, et 2005. aastal on registreeritud üks lapse müümise kuritegu.

Põhja ringkonna prokuröri Elle-Mai Vellingu sõnul alustati toona ka kriminaalmenetlust. Nimelt soovisid kaks USA kodanikku last adopteerida, aga neil paluti tasuda ettemaksuna 500-5000 dollarit. Väidetav vahendusfirma oli CR-Adop EE, mille registrikoodiks oli antud kõnekaardi number. "Praeguseks on tehtud õigusabitaotlused Soome, Suurbritanniasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Ei ole õnnestunud tuvastada CR-Adop EE Limited e-aadressis märgitud isikut ega CR-Adop EE asukohta postiaadressi järgi," ütles Velling. Tema hinnangul ei ole selles kriminaalasjas tõenäoliselt tegu siiski Eesti riigis toime pandud inimkaubanduse juhtumiga, vaid pigem viitavad kriminaalasja raames kogutud materjalid kelmusele.

"Maailmas on lastega kaubitsemine suur probleem. Eriti arengumaades," ütles Lastekaitse Liidu valdkonnajuht Malle Hallimäe. "Ülemaailmse Tööorganisatsiooni 2003.aastal avaldatud arvamuse kohaselt satub 1,2 miljonit last kaubitsemise ohvriks." Lapsi müüakse adopteerimise eesmärgiga, aga vanemad müüvad või n-ö liisivad oma lapsi ka kerjamiseks. "Lastega kaubitsemise raames toimub ka rööve, kuid enamasti teevad tehingu kaubitsejaga lapsevanemad ise. Tihtipeale arvavad vanemad, et nii saavad nad oma lapsele paremat elu pakkuda või et laps saab hästimakstud tööd ning saab raha koju saates ka vanemaid toetada. Tegelikkuses satuvad need lapsed julma majandusliku, füüsilise ning ka seksuaalse vägivalla alla," rääkis Hallimäe.

Riigiprokurör Helga Aadamsoo sõnul kerkis inimkaubanduse probleem prostitutsiooni vahendamisega, kuid on nüüd muutunud palju laiemaks teemaks.

"Varalise kasu saamise eesmärgil kasutatakse sageli ära heauskseid naisi ja mehi, kellele kas samas riigis või välismaal lubatakse tulusat tööd ja ilusat elu. Sihtkohta jõudes võib aga selguda, et kuritegeliku grupi kasu saamise nimel nõutakse neilt inimestelt hoopis midagi muud ning heast elust on asi kaugel," rääkis Aadamsoo, kelle sõnul võib see tähendada ka nende inimeste vabaduste ja õiguste piiramist.

Tema sõnul on inimkaubandus prokuratuuri ja uurimisasutuste üks prioriteetseid valdkondi.

Samas ei saa keskkriminaalpolitsei vanemkomissari Ivo Kolgi sõnul inimkaubandust Eestis kindlasti suureks probleemiks pidada. "Viimaste aastate lõikes meenuvad vaid üksikud juhtumid, kus sundi või pettust kasutades on inimesi välisriikidesse viidud või pandud neid midagi tegema nende tahte vastaselt," ütles Kolk, kelle sõnul Eesti mõistes ei saa rääkida inimkaubandusest või selles valdkonnas ringlevast suurest rahast.

"Küll aga soovitan tähelepanelik olla tööpakkumiste suhtes, mis lubavad väga hästi tasustatavat tööd välisriigis. Kui asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt ongi tegemist pettusega," lisas Kolk.

Lapse müümise põhjused on üldiselt samad nagu mis tahes toote müügi-ostu puhul: saada tulu, et sellega rahuldada nii enda kui ka ostja vajadusi.

Lapse müügi põhjused on vaesus, materiaalse kasu ootus ning muutunud kultuurinormid. Viimased lubavad kõike müüa-osta. Tulevase heaolu nimel, mis on suure tõenäosusega illusoorne, võetakse sisemised pidurid maha ja tehakse enda meelest päästev samm. Ummikusse sattunud inimene on kaotanud orientiirid, ei tea, mida edasi teha.

Meeleheite taga on üksindus. Hättasattunu peab pöörduma teiste poole, kui raske see ka ei ole, mitte toimima üksinda, ta peab lootma, et abivajaja häält kuuldakse. Ja ma olen kindel, et ta saab abi. Sellised tragöödiad pakuvad meile võimaluse olla natuke parem inimene kui tavaliselt.

Ühiskonna valulik reaktsioon näitab, et kõik pole veel kadunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing