Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Avaliku sektori palgatõus on kontrolli alt väljunud

Piret Reiljan 21. september 2007, 00:00

Valitsus kiitis eile heaks järgmise aasta pea 19 miljardi kroonise riigieelarve eelnõu, mis tõotab suurele osale riigi palgal olijatele 20-30protsendilist palgahüpet. Suurima tüki - ligi 18 miljardit - hammustab riigieelarvest pensionide ennaktempos liikuv tõus. Seejuures ei näinud valitsuse liikmed eesotsas peaminister Andrus Ansipiga ühtegi põhjust vaadata tulevikku pessimistlikult.

Kevadiste koalitsiooniläbirääkimiste ajal toonitas peaminister Ansip Äripäevale, et uue valitsuse käe all tõusevad avaliku sektori palgad proportsionaalselt ühiskonna tootlikkusega.

Eilsel valitsuse pressikonverentsil selgitas Ansip, et tema kevadel antud lubadust tuleb kindlasti vaadelda nelja aasta kontekstis. "Mõned palgakasvud on järgmisel aastal tõesti tavaoludes üüratud, millest keegi ei osanud isegi unistada," tunnistas peaminister.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis oli heaks kiidetud riigieelarve suhtes väga kriitiline. Tema sõnul poleks valitsus tohtinud avaliku sektori palkasid üldse tõsta. "Riik peaks selge sõnumi andma, et avaliku sektori palgad ei tõuse," rääkis Kriis.

Ansip ei näinud eile aga põhjust muretseda. "Mõttetu on rääkida, kas me maandume pehmelt või mürtsuga ja et edasi on küsimus ainult selles, kas me üldse tõuseme ja millise vaevaga me ennast püsti ajame," oli Ansip kriitiline. Ta lisas, et ükski prognoos selliseks pessimismiks põhjust ei anna ja märkis, et eelarve peab just nimelt olema vastupidine majanduse tsüklile ehk heal ajal ülejäägiga ja halval ajal pigem defitsiidis.

Ansip tõrjus süüdistusi, nagu õhutaks valitsus niigi tugevat üldist palgasurvet. "Vastab tõele, et avalikus sektoris on palgad suuremad kui erasektoris. Samas, kui veel kuus-seitse aastat tagasi oli avaliku sektori töötaja palk 128 protsenti Eesti keskmisest, siis praeguseks on see näitaja kahanenud 122 protsendile," rääkis Ansip.

Ta toonitas, et sellest ei saa kahtlemata teha järeldust, et nii see jääbki kestma, ja vihjas, et trend võib edaspidi pöörduda uuesti avaliku sektori kasuks.

Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri pidas avaliku sektori palgatõusude puhul kõige ohtlikumaks asjaolu, et palk tõuseb eri taseme töötajatel ühe mõõdupuu järgi.

"Tegelikult pole ju teada, kui palju üks või teine töötaja avalikus sektoris pingutab või kui palju ta hoopis mööda kaubakeskusi käib töö ajal," nentis Lauri, kelle sõnul on palgatõus õigustatud vaid neil, kes selle tõesti välja teenivad.

Lauri märkis, et eelarve aluseks olnud rahandusministeeriumi suvine prognoos on viimaste näitajate taustal liiga optimistlik.

"Viimaste uudiste käigus on kõik peale rahandusministeeriumi oma majanduskasvu ootusi vähendanud. Palju hullem on asi siis, kui valitsus leiab järgmise aasta poole peal, et maksud ei laeku nii hästi, kui loodetud, ja siis tuleb hakata inimesi lahti laskma," rääkis Lauri.

Meie arvutused purustavad selgelt müüdi, et Eestis krutib palka üles avalik sektor. Alates 2000. aastast näitavad meie prognoosid selgelt, et erasektor on see, kes palkasid rohkem tõstab.

Kui vaatame tegevusalasid, kus avalikus sektoris palgad tõusevad, siis näeme seal valdkondi, mida on aastate lõikes selgelt alafinantseeritud. Me ei saa endale lubada, et väljaõpetatud spetsialistid lahkuvad riigitöölt. Selge see, et need valdkonnad on vaja august välja tõsta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing