Jaanus Otsa - Isevalitseja proovib puhata

Kadri Jakobson 21. september 2007, 00:00

"Mul tegelikult pole nii suurt kabinetti vaja, piisaks palju väiksemast, aga ka kitsamaks ei õnnestunud seda teha," ütleb Jaanus Otsa.

Otsal on tagasihoidlikult täpiline lips ja lugemisprillid nööriga kaelas. Tema 10 aastat kestnud töö lõppes ametlikult sel esmaspäeval, päris lahkumine aga oktoobri keskel. Otsa annab otsi üle.

"Ega mul midagi materiaalset peale arvuti olegi üle anda. Telefonist ma isegi ei tea, mis saab," ütleb ta. "Tarku otsuseid ei tehta kunagi liiga vara, pigem hilja. Loodan, et mina tegin õigel ajal," ütleb Otsa. "Pealegi on suur oskus lahkuda siis, kui oled tipus. Ja ma usun, et lähme sõbralikult lahku," loodab ta.

Otsa vürtsitab oma juttu näidetega male- ja jalgpallimatšide ajaloost, maailma vingeimate juhtimisgurude kirja pandud kogemustega ning ei eitagi, et on Tallinna Tehnikaülikooli cum laude hariduse üle õnnelik ja uhke. Korraga vilksatab Otsa jutus sõna maatriks, mis on Eesti tippjuhtidele nagu punane rätik härjale. Nimelt on viimasel ajal rootslastest omanikud hakanud juurutama uut juhtimisstruktuuri - maatrikssüsteemi, kus on tegemist topeltallumisega. Näiteks tütarfirma finantsjuht allub nii siinsele juhatuse esimehele kui ka otse emafirma finantsjuhile.

2005. aastal lahkus Hansapanga juhi kohalt tänu rootslaste tugevale juhtimisstiilile ja muutustele Indrek Neivelt. Selle aasta juunis lahkus samal põhjusel SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee.

"Ei tasu otsida midagi rahvuslikku, see on üks viis juhtida väga suurt ettevõtet. Kõik rahvusvahelised kontsernid leiavad iga 3-4 aasta tagant uusi ja efektiivsemaid juhtimisstiile, ehk on see pikas perspektiivis õige, kuid mulle see ei sobi - nii lihtne see ongi," selgitab Otsa.

Otsat tundvad inimesed iseloomustavad teda kui väga otsekohest, kohati ka äkilise ütlemisega meest, kelle juhtimisstiil on üsnagi autoritaarne.

"On vana tõde, et efektiivne on autoritaarne juht. Winston Churchill ütles, et demokraatia on kõige ebaefektiivsem süsteem, kuid paremat pole seni leitud. Ma pole diktatuuri pooldaja, kuid ehitusvaldkonda sobib siiski autoritaarne stiil," ütleb Otsa.

2005. aastal tegi Eesti Ekspress palgamiljonäridest pingerea, kus Jaanus Otsa oli Euroopa Komisjoni aseesimehe Siim Kallase järel 7. kohal. Tema aastapalk oli toona ligi 2,5 mln krooni. Nüüd võib see ulatuda koos boonustega ligi 3 mln kroonini aastas.

Kas tuleviku ees hirmu pole? "Muretsemine käib ju asjaga kaasas ja ma ei saa öelda, et mul neid pole. Usun, et suudan pere ära toita ning elatustaseme säilitada," ütleb Otsa. Tööpakkumisi pole ta nädala jooksul veel saanud, kuid usub, et neid võib tulla. "Ehk üks või kaks tuleb, kuid ma ei muretse selle pärast. See polegi oluline. Tuleb endasse uskuda," ütleb Otsa ning ei välista, et pühendub hoopis eraettevõtlusele.

Esimese hooga võtab Otsa aja maha ja puhkab. Ta ütleb, et on igal aastal puhanud, võtnud nädala suusapuhkus talvel, nädala suvel, ent 4 nädalat järjest mitte iial.

"Seda pole ma kunagi proovinud," ütleb Otsa. "Aga puhkama peab, see laeb akusid ja kosutab närve. Mul on 30 aastat harjumus lugeda läbi uudised ja lapata ajakirjad. Kui Eestist ära olen, loen kolmandal päeval ainult pealkirju - kaugelt tunduvad meie probleemid siin väikesed," räägib Otsa.

On üks asi, millele Skansa asju pakkiv juht viimastel päevadel on enda sõnul mõtlema hakanud.

"Selle kümne aasta jooksul pole minu isiku vastu iial nii suurt huvi olnud kui praegu. Imelik, et inimese vastu tuntakse suurimat huvi, kui ta lahkub," lisab Otsa.

Skanska EMV on kõige enam riigihankeid võitnud ehitusfirma, kelle peamine käive tuleb riigi tellimustest, Euroopa Liidu projektidest, Tallinna ja Tartu linna tellitud töödest.

Näiteks 2005. aastal sai Skanska riigilt 17 tellimust kokku 556 mln krooni eest. Seda on rohkem kui suurimal ehitusfirmal ja Skanska konkurendil Merkol. Mullu oli Skanska EMV käive ligi 2 miljardit krooni.

Jaanus Otsa pole kordagi rahastanud parteisid, küll on ta sageli kaasas käinud presidendi riigivisiitidel. Miks on riigi lemmik Skanska?

"Ma ei jaga vandenõuteooriat, ma isegi ei näe mingit teoreetilist võimalust, sest riigihanked on väga läbipaistvad. Ja võidab madalaim hind," ütleb ta. "Kui otsin lapsehoidjat, siis ikka võimalikult hea tausta ja tasemega," toob ta võrdluse. Selgub, et Otsa kuulus riigihanke seaduse väljatöötamise töögruppi.

Riigivisiitidel on Otsa enda sõnul käinud igal kolmandal.

"Kui Tööstus ja Kaubanduskoja juht Toomas Luman kutsub, on mõistlik seda teha. See on riigi esindamine ja Skanska Rootsi juhtkond peab seda olulisemaks veel, kui meie. Seda peetakse suureks auks. Kas see on lobby? Jah, kindlasti. On tark näha, millised on sinu tellijad ja partnerid. Lisaks avardavad visiidid mõttemaailma ning ehk on hiljem neid kogemusi võimalik ära kasutada," räägi Otsa.

Skanska üks suurimaid töid on 2007. ja 2008. aastal TÜ Kliinikumi meditsiinilinnak ning Tallinna lennujaama laiendus. Eraprojektidest on suurim Rocca al Mare kaubanduskeskuse laiendus.

Edukas oli ka 2006. aasta kinnisvaras, Liivaojas ja mujal müüdi 114 korterit. Kortermajad kerkivad ka Kadriorus ja Pirital. Soetati kinnistu Astangul, kuhu tuleb 360 korterit. Arendamisplaanid on ka Admiraliteedi basseini äärne kinnistuga.

Mitu suurt tellimust on Skanska saanud Tallinna linnalt. Näiteks uus elurajoon Lasnamäel, kus saab olema 600 korterit, mis antakse linnale rendile 30 aastaks. Skanska roll on ehituse peatöövõitja. Tehingu väärtus on aastate lõikes ligi miljard krooni.

Olime Jaanusega heas mõttes rivaalid ja innukalt elavad inimesed. Alatihti võistlesime, et kes esimesena matemaatika ülesande tehtud saab. Jaanusel on terav mõistus, ta on edasipüüdlik ja ettevõtlik. Seda näitab ka Skanska EMV areng - müts maha tema ees. Ta on aktiivne, sport on tema tõsine kirg - korvpall, tennis. Oleme sadu kordi kokku jooksnud ja temal ikka tennisereket kaenlas. Lisaks on temas paras annus satiiri ja huumorit.

Ma arvan, et inimlikke nõrkusi ja okkalist poolt on tal samapalju kui meis kõigis. See teebki meist inimesed. Ma ei usu, et lahkumine Skanska EMV juhi kohalt oleks vale otsus. Iga lõpp on uue algus. Soovin talle edu ja jõudu!

Tunneme teineteist TTÜ ajast, kui koos korvpalli mängisime. Tal on suur energia, ta on ettevõtja, tahab olla ja on äriliider.

Mulle meeldib, et ta mälu on hea ning ta pole unustanud koolis õpitut. Imestan vahel, kuidas tal isegi valemid veel peas on. Me täiendame teineteist. Mina huvitun rohkem ehitusest, objektidest ja organisatsiooni siseelust. Tema tegeleb rohkem väljapoole, näiteks poliitikutega. Ta pole siiski ainult unistaja, vaid suudab reaalsesse ellu tuua, on kahe jalaga maa peal. Eks üheks miinuseks on ehk tema kärsitus, kuid riidu me sellepärast ei lähe. Tean, kus teda kuulata ja kus vähem. Noorte kohta, kes veedavad aega tablette võttes, ütleb ta kergendatult: vähemalt ei tõuka mind keegi kohalt. See on tema must huumor.

Pole välistatud, et me tulevikus ühist äri teeme. Enne tuleb talv ja järelemõtlemisaeg.

Skanskas töötatud 10aastane periood ei ole erinenud millegi poolest kogu eelnevast kooselatud ajast. Jaanus oli täielikult tööle pühendunud mees enne Skanskat, Skanskas töötatud ajal ja saab kindlasti olema ka pärast Skanskat. Stressirohkeid perioode on alati olnud, kuid ta suudab väga edukalt oma stressi maandada sporti, mida ta teeb tõesti intensiivselt. Ta üldse jõuab väga palju. Väga heaks omaduseks temas on igasugune väikluse puudumine. Poegadele on ta suurepärane isa.

Otsa on väga hea ärimees. (Ohkab sügavalt ja teeb mõttepausi). Tal on raske iseloom, teda pole kerge mõista. Teda peab tundma, et tema naljadest aru saada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing