Juhtimistreenerid: elu ise õpetab kõige rohkem

1. "Scenario planning" Oxfordi ülikoolis 2006. aastal.

2. Aastas vähemalt korra.

3. Märkan, et tekkinud on uus trend, millest tuleks rohkem teada.

4. Ei ole seda täheldanud.

1. Viimane täienduskoolitus oli mul tänavu juulis, kolmenädalane NLP treenerite ja konsultantide kvalifikatsioonikursus California ülikoolis Santa Cruzis.

2. Enesetäiendamine peab olema pidev, vastasel juhul väheneb tarkuse omandamise vilumus ja tahe pingutada uue omandamiseks. Ükski valdkond ei seisa paigal ja treener peab sellega vähemalt kaasas käima, olema pidevalt eesrindel.

3. Sisemine rahulolematus on üks nendest impulssidest, mis käivitab aktiivse mõttetöö. Iseenda võrdlus maailma tipptegijatega (samas valdkonnas) annab alati hea peegelduse enda hetkeseisu ja vajalike sammude kohta.

Ohu märgiks on kindlasti mugavustsooni kinnijäämine ehk see, kui ei viitsi tegeleda enam millegi uuega - see annaks kindlasti märku, et aeg on enda arendamisele enam tähelepanu pöörata.

4. On nii juhte, kellel need märgid on, ja ka juhte, kellel neid pole.

Viimasel ajal näen pigem siiski kestva õppimissooviga juhte, mitte ma-juba-tean-kõike-ega-soovi-enam-midagi-juurde-saada-olemusega.

Väsinud juhid on üldjuhul need, kes ei oska tasakaalustada sisemist tarkust ja enda töökeskkonna väljakutseid.

1. Viimase hariva kogemuse sain, kui mõned kuud tagasi mootorrattaga Mongoolias käisin.

2. Selleks, et midagi õppida, ei pea ilmtingimata minema kusagile koolitusele, elu õpetab iga päev midagi uut.

Küsimus on, kas inimene oskab seda analüüsida ja vastavaid järeldusi teha. Kooli eesmärk on inimesele selgeks teha, et ta peab ise suutma mõelda, analüüsida ning järeldusi teha.

3. Kui iga päev suudab inimene midagi õppida, siis ei saagi tekkida olukorda, kus olen loorberitele puhkama jäänud.

4. Omanikud on väga paljud tippjuhid nagu sidruni tühjaks pigistanud, kui varem oli võimalus endast kõik andnud juht välja vahetada, siis enam seda võimalust pole.

Häid juhte napib. Tüdimust on üha rohkem.

1. Viimane enesetäiendus jäi kevadesse, puudutas see inimese käitumise analüüsi ja kirjeldamist.

2. Seda peab tegema kindlasti rohkem kui üks kord aastas, osaleme kolleegidega pidevalt üksteise koolitustel, kust on võimalik leida uusi ideid.

3. Ei oska öelda, ilmselt pole sellist signaali kogenud. Enim arendab kindlale firmale pakutav spetsiifiline koolitus, kus tuleb enne koolitust firma tegevusega end detailselt kurssi viia. Eesti firmajuhid on piisavalt edasipüüdlikud ning koostöö käigus on nendelt alati midagi kõrva taha panna. Kõrged nõudmised firmade ning nende juhtide poolt sunnivad pidevalt tagant, lõdvaks laskmise aega ei ole.

4. Leian, et Eesti juhid pole väsinud. Vähemalt mina pole seda märganud.

Olukord on aga seitsmeteist aastaga oluliselt muutunud. Varem olid edukad nn käivitajad juhid, keskkond oli prognoosimatum, asju tuli ümber korraldada.

Stabiilse arengu tingimustes on aga käitajatel raskusi, sest maksvusele pääsevad teistsugused isikuomadused, tuleneb see kõik avatud töökeskkonnast.

Kui väsimust on, siis on seda ennekõike käivitajatest juhtide hulgas. Juhid, kellega mul on olnud kokkupuuteid, on küll edasistest arengutest huvitatud olnud.

Tõsi, ega "väsinud" juht pole ka väga motiveeritud koolitajatelt konsultatsioone võtma.

Autor: ÄP