Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paide sai esimese korraliku arenduse
Kui nüüd piinlikult täpne olla, siis sai uue arenduse asukohaks mitte Paide linn, vaid samanimeline vald. Kuid samas võib öelda, et Paide kesklinnast vaid poolteise kilomeetri kaugusel Kriilevälja külas asuv Laasi elurajoon on siinsetele uuselanikele vaid viieminutilise autosõidu kaugusel ja ummikutest pole siin veel midagi kuuldud.
Ilmselt oli soodne asukoht ja sobivate kruntide vähesus Paides ja selle lähiümbruses ASi Vestman Kinnisvara Paide esinduse peamaakleri Priit Kallase sõnul põhjuseks, miks selle arenduse puhul aktiivset müügitööd polnudki vaja teha.
"Praeguse seisuga on müügis veel viimane, kolmeteistkümnes krunt," selgitab Kallas. "Algselt oli plaanis püstitada ka kaks paarismaja, kuid olematu huvi sundis sellest mõttest loobuma ja ka nendele kruntidele kerkivad eramud."
"Arendaja on vedanud kommunikatsioonid, paigaldanud tänavavalgustuse ja ehitanud asfalteeritud tänava. Krundi omanikul jääb vaid kooskõlas planeeringuga leida sobiv majaprojekt ja sellele ka ehitajad. Neljal krundil kerkivad juba ühe ehitusfirma rajatavad majad, mis hiljem maha müüakse," lisab Kallas.
Valda sündinud arendusprojektiga oli rahul ka Paide abivallavanem Veljo Tammik, kelle sõnul puudub Paide linnal võimalus pakkuda soovijatele eramukrunti, nii leitakse sobiv koht maja püstitamiseks hoopis linnaga piirnevates valdades.
"Tänavu on vallas avatud juba kaks uut tööstusettevõtet, koos töökohtadega kaasneb ka kohe vajadus paremate elamistingimuste järele. Seda vajadust leevendabki pisut Laasi elurajoon," selgitab Tammik.
Projekteerimisfirma Aarens projekt OÜ juhataja Eiki Ilvese sõnul on nende firma koostanud viimastel aastatel detailplaneeringuid umbes paarisajale eramukrundile, töösse on nendest läinud aga väga väike protsent.
Piduliku sündmuse jäädvustamiseks kinkis Vestman Kinnisvara igale kohaletulnud krundiomanikule musta kuuse istiku, et oleks tähis, mille kõrvale oma häärber püsti panna.
Järvamaa elamuarendus ei ole loomulikult olnud nii aktiivne kui suurlinnades ja nende lähedal. Tegelikult võib öelda, et lausa passiivne - osaliselt kardetakse nõudluse puudust, aga samuti ei ole peetud piirkonda atraktiivseks. Tänaseks on kõik 90ndate alguses seisma jäänud korterelamud valmis ehitatud, kuid nõudlus uute korterite järgi kasvab.