Kahe kange vastasseis

Hoiatuslasud laksusid juba Prantsusmaa sellekevadise presidendikampaania ajal. Nii sotside kandidaat Segolene Royal kui ka valimised võitnud Nicolas Sarkozy püüdsid mõlemad euroskeptiliste prantslaste poolehoidu Euroopa Keskpanka rünnates. Panga põhisüü on selles, et kitsa keskendumisega inflatsiooni ohjamisele on eurotsooni intressid liiga kõrgele tõstetud, millest tugevnenud euro ahistab Euroopa ja muidugi Prantsusmaa majanduse kasvuvõimalusi.

"Oleme loonud maailma tähtsuselt teise valuuta ja samas oleme ainus piirkond maailmas, mis kangekaelselt keeldub oma valuutat rakendamast majanduskasvu ja hõive teenistusse," rõhutas Sarkozy korduvalt oma kampaanias. "See ei saa nii jätkuda."

Nüüd, kus euro lööb dollari suhtes uusi rekordeid ja Prantsusmaa majanduskasv pidurdab, võtab sõnalahing tuure üles. Ning Trichet, kes esialgu püüdis Sarkozy kriitika tähelepanuta jätta, annab vastu.

Nädalavahetusel Prantsuse telekanalile TV 5 antud intervjuus kaitses Trichet nii keskpanga sõltumatust kui viimaseid samme USA laenupaanikast nakatunud rahaturgude rahustamiseks. Maailmas on see üsna levinud reegel, et poliitikud ei nõua keskpankadelt intresside muutmist, ütles Trichet, kes on alati ja igal võimalusel rõhutanud, et keskpanga sõltumatus on tulemusliku rahapoliitika põhieeldus.

Trichet tõrjus Sarkozy süüdistusi, et pank on spekuleerimist ergutanud, ehkki pumpas augustis rahaturgudele rekordilised 95 miljardit eurot likviidsuse tagamiseks.

Päevalehele Le Monde antud intervjuus nimetas Sarkozy kummaliseks, et keskpank aitab spekulante, jättes samas intressid muutmata. Taoline lähenemine muudab ettevõtjate elu raskemaks, ütles Sarkozy.

Trichet pole lasknud end Sarkozy kriitikast kõigutada. Ta teab, et see on Prantsusmaa poliitika. Ja kui keegi tunneb Prantsusmaa poliitikat, siis on see Trichet. Üheksakümnendatel aastatel oli ta Prantsusmaa keskpanga juht ning tänaseks juba mitme sõja veteran, kus tal on tulnud oma intressiotsuseid kaitsta. Toona oli ta kõva frangi poliitika pidevalt president Jacques Chiraci rünnaku all. Ka keskpanga sõltumatus on erinevalt Saksamaast Prantsusmaal suhteliselt uus nähtus, kehtides 1994. aastast.

Trichet tunneb Sarkozyd juba varasemast ajast, kui too oli eelarveminister ja ta ise keskpanga juht. Meestel oli pidevalt kokkupõrkeid Prantsusmaa eelarvedefitsiidi teemal.

Ka äsjases intervjuus kritiseeris Trichet Sarkozy maksureforme, mis nõrgestavad niigi miinuses riigieelarve seisu veel 14 miljardi euro võrra ega lase Prantsusmaal täita võetud kohustusi. Nimelt lubasid kõik ELi liikmesriigid tänavu kevadel aastaks 2010 eelarvedefitsiitidest jagu saada. Juulis saabus Sarkozy aga isiklikult ELi rahandusministrite kohtumisele, et Prantsusmaale lisaaega kaubelda. "Prantsusmaa on võtnud kohustusi kõigi ELi partnerite ees. Me ootame, et need otsused ellu viidaks," ütles Trichet.

Trichet tõdes ka, et Prantsusmaa avaliku sektori finantsseis on väga halb, viidates Euroopa Komisjoni statistikale, mille järgi Prantsusmaa avaliku sektori kulude kasv on tänavu ELi kiireim. Trichet'le endale on suurt muljet avaldanud Saksamaa reformid, mis on riigi defitsiidispiraalist välja murdnud.

Vandenõuteooria järgi kasutab Sarkozy Euroopa Keskpanga ründamist piksevardana prantslaste pahameele vastu, et nii oma majandusreformidele teed sillutada. Ees on tõsised sotsiaalkindlustuse, tööturu ja tervishoiusüsteemi ümberkorraldused. Ning riigiteenistujate pensioniprivileegide kaotamine, millisest katsest 12 aastat tagasi vallandusid kogu Prantsusmaa halvanud streigid.

Trichet pole oma intressiotsustes vääratanud rohkem kui ehk viimasel korral, mil ette kuulutatud intressitõus sel kuul ära jäi. Samas 2005. aastal kõigi soovituste vastu alustatud eurotsooni intresside tõusutsükli käivitamine on õigeks osutunud. Sarkozy luges muidugi oma teeneks, et keskpank intresside tõstmisest loobus. See tõestab, et rääkides ja arutades on tasapisi võimalik edu saavutada, ütles ta, kuid Trichet naeris presidendi kiitlemise välja.

On Sarkozyl lootust alustatud sõda võita?

Debatti sekkus läinud nädalal isegi USA keskpanga endine juht Alan Greenspan, kes arvas, et Sarkozy jõupingutused ei kanna vilja.

Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel toonitas äsja Bundesbanki juubeliüritusel, et seisab vastu igasugustele katsetele kõigutada keskpanga iseseisvust. Keskpanga kaitseks on välja astunud mitmed ELi rahandusministrid, jättes Prantsusmaa üsna üksi.

Analüütikud aga hoiatavad, et isegi Lääne-Euroopas, kust sõltumatu keskpanga idee alguse sai, ei ole see midagi enesestmõistetavat. "Tahan meelde tuletada, et hinnastabiilsust ja keskpanga sõltumatust tuleb kaitsta iga päev, sest seda pannakse pidevalt proovile," kordas ka Trichet Bundesbanki juubeliüritusel. Ning Alan Greenspan möönab oma värskelt ilmunud memuaariraamatus poliitilist survet, ennustades edaspidiseks populistliku keskpanga vastase retoorika elavnemist veelgi, kuna inflatsioon tõstab pead ning võib sundida keskpanku jõuliselt intresse tõstma.