Kaubamahud õhus kasvavad

Klientide nõudmised kiirele transpordilahendusele on kasvanud ja enam ei rahulda neid see, et kaup jõuab adressaadini järgmise tööpäeva lõpuks. DHL Estonia ASi tegevjuhi Evert Kreegi sõnul on konkurents üle läinud kulu- ja hinnakeskselt võistluselt ajaga võidujooksule ehk enam ei ole niivõrd oluline transpordi maksumus kui selle kiire sihtkohta toimetamine.

Tallinna lennujaama kaubaveo statistikast nähtub, et õhutranspordi kaubamahud kasvavad tormilise kiirusega. Augustikuiseks kasvuprotsendiks märgitakse koguni 314,2.

Lennukaubavedude peamüügiagendi ASi AirProxy tegevdirektor Helena Roots toob statistikat vaadeldes välja asjaolu, et väga suures osakaalus on kasvanud tšarterite kaubavedu, mis tonnaaži tõstab. "Regulaarliinidega veetav kaubamaht iseenesest oluliselt kasvanud ei ole," ütleb Roots. "Pildi teevad ilusaks imporditšarterid." Roots selgitab, et nende ettevõtte tšarteritega ei tegele. "Ma usun, et see on transiitkaup, mille lõppturg ei ole Eesti," pakub ta.

Tšarterlende käsitleva Ospen-tos OÜ omanik Haiti Arendi ei oska kommenteerida, miks kaubamahud on just tänavu nii palju kasvanud, kuid viitab saabuvale kõrghooajale kaubanduses ja samas ka lennukaubanduses.

Arendi kinnitab, et enamik nende käideldavaid kaupu on transiidiga seotud. "Kaubad tulevad igalt poolt ja võib arvata, et kui on transiidiga tegemist, lähevad nad ikka Venemaale," möönab Arendi.

"Meie jaoks on tegemist ühe kliendiga, kes toob kaubad üle maailma Tallinna lennujaama, siin paneb meie ettevõtte need kokku ning saadab autodega Venemaale."

Helena Rootsi sõnul on statistikast näha, et ka kullersaadetised kasvavad. "Kullerite koha pealt on kõige kiiremini kasvanud TNT, neil on oma lennuk juba teist aastat," ütleb Roots.

ASi TNT Eesti marketingi ja PR-koordinaator Anton Juurik teatab samuti, et nende kaubavedude maht on viimasel ajal suurenenud. "Selle eest võib tänada Hiina õitsvat majandust ja uskumatut hinnataset, mida suudetakse pakkuda," põhjendab Juurik. Ta lisab, et Euroopa kergetööstus on peaaegu täies mahus kolinud Aasiasse. TNT Eesti liigutas selle aasta praeguse seisuga Eesti ja Hiina vahel juba 26 protsenti rohkem saadetisi kui terve eelmise aasta jooksul.

Suurenenud nõudluse tagajärjel paneb TNT Hiina ja Euroopa vahele lisalennukeid. Viimane TNT Airwaysi täiendus olid Boeing 747F lennukid, mis alustasid tööd 2007. aastal.

Ka DHL Estonia võttis Tallinna ja Helsingi vahel igal tööpäeval toimuvatel lendudele kasutusele senisest suurema kaubalennuki. BAe-ATP tüüpi lennuk võimaldab igal lennul transportida kuni 8500 kilo kaupa.

"DHLi saadetiste maht kasvab iga aastaga keskmiselt 20 protsenti," põhjendas uue lennuki kasutuselevõtmist Evert Kreek.

"Ajakriitiliste saadetiste puhul kasutame DHLi lennuliinidel üldjuhul oma lennuparki, et tagada tarne kiirus ja kindlus ning sõltuda vähem kommertsliinidest," ütleb Kreek ja lisab, et suuremahulised saadetised, mis on vähem ajakriitilised, lähetatakse maatransporti kasutades Euroopa suurematesse lennujaamadesse ja sealt edasi kaubalennukitega teistele kontinentidele.

"Tegelikud on lennutranspordi kaubamahud veelgi suuremad kui meie lennujaama statistika seda näitab," väidab Kreek.

Klientide surve all lükkasime käima ka uue teenuse "Air Cargo", mis on suurte (üle 100 kilo kaaluvate) kaupade kohaletoimetamiseks.

Klient saab kasutada TNT lennuvõrgu vaba ruumi, mida tavaliselt ka leitakse.

Transpordiaeg ei ole garanteeritud, aga 80-90 protsenti saadetistest jõuavad kohale juba järgmisel päeval. Seda teenust kasutavad Eesti suuremad tootmisettevõtted.