Lugtmeijer: torud toovad vanglaehitusele lisakulu

Lisaks sellele, et E.O.S.-i juhi Arnout Lugtmeijeri hinnangul satub uus vangla plahvatusohtlikku tsooni, ei ole projekteerijad detailplaneeringu kehtestamise juures tähele pannud, et kütusefirmal on õigus sellelt maa-alalt läbi vedada neli kütusetorustikku.

Üks neist on juba olemas ja selle ringitõstmise kulud on jutsiitsministeerium nõustunud katma. "Kokku võiks nelja torustiku rajamine maksma minna 40-75 miljonit kooni," arutles Lugtmeijer. Pole teada, kas justiitsministeerium võtab enda kanda kõik kulud ja garantiid selleks ei ole, jätkas ta.

Ministeeriumi esindaja ei teadnud eile midagi ülejäänud kolmest torujuhtmest.

Justiitsministeerium tegi küll E.O.S.-ile ettepaneku tõsta üks kütusetoru ümber. "Nad ei esitanud aga analüüsi," rääkis Lugtmeijer. Tema sõnul peaks enne tegema põhjaliku ohtude analüüsi ja siis valima lahenduse, mis tagaks avarii korral kahjude minimaalse taseme. "Praegusel hetkel on E.O.S. kütusetorustiku omanikuna võimetu hindama, kas detailplaneeringus tehtud ettepanek on üldse piisavalt ohutu ja seega vastuvõetav," lausus Lugtmeijer.

Justiitsministeerium plaanib Tallinna vangla ehitada kamber-tüüpi vanglana 1000 kinnipeetavale, lisaks tuleb 150kohaline arestimaja. Praegu käib Maardu linnaga detailplaneeringu kehtestamise arutelu.

Vangla maksumust ei oska ministeerium öelda.

Ka ehitatav Viru vangla läheb riigile kavandatust kallimaks, seal seal tuleb rajada hinnanguliselt 37 miljonit kooni maksev kuivendussüsteem. Riigi Kinnisvarast öeldi, et raha selleks loodetakse saada keskkonnainvesteeringute keskusest ja kohalikust omavalitsusest, sest tegemist on terve piirkonna kuivendusega.

E.O.S-i kirjas Harju maavanemale Värner Lootsmannile imestab Arnout Lugtmeijer, miks plaanitakse tihedalt inimesi täis maja tööstuspiirkonda, kus pealegi on plahvatusoht.

"Vangla planeerimine sellesse piirkonda ei erine põhimõtteliselt hotelli, haigla või koolimaja planeerimisest," kirjutas ta. "Ma ei usu, et näiteks koolimaja rajamist sinna peetakse sobivaks."

Hädaolukorras on vange keerulisem evakueerida liikumispiirangute ja julgeolekuriskide tõttu.

"Kaalukaks argumendiks selle koha poolt oli see, et kohalikud elanikud selles kohas aktiivselt ei protestinud," jätkas Lugtmeijer.

Tema sõnul ei ole aga sobiv vangla ka tööstuspiirkonda rajada.

Pealegi on sealsetel terminalidel õigustatud ootus, et seda reformimata riigimaad kunagi hoopis tööstusmaana saaks kasutada.

"See on sõnamurdlik naaberkinnistute omanike suhtes, kel polnud seni mingit alust eeldada, et see maa riigikaitsemaaks saab ja nende tegevusvõimalusi kinnistul kitsendab," seisis E.O.S.-i saadetud kirjas.