Tööjõu liikuvus on ELi hüve

Janez Šuštercic sai Sloveenias keemiaalase kõrghariduse. Kolm aastat tagasi mõtles ta töötamisele välismaal. Just samal ajal otsis 2000 km eemal tegutsev Küprose farmaatsiaettevõte kvaliteedikontrolli spetsialiste ning oli nende leidmisel suurtes raskustes. Euroopa tööhõiveportaali EURES abil korraldati Janezile Küprosel tööintervjuu.

Kõik läks hästi, lisaks töökohale sai Janez korteri. "Olen nüüd Küprosel üle kahe aasta töötanud ja olen asjade käiguga väga rahul," räägib mees.

Sääraseid tööotsijaid nagu Janez viiakse 2007. a tööhõivepäevade raames 24.-29. septembrini kokku tööandjatega rohkem kui 250 linnas. Euroopa tööalase liikumise edendamiseks korraldatakse üle 500 töömessi, seminari, loengu, õpikoja ja kultuuriürituse.

See on paljutõotav aeg: 2007. a tööhõivepäevad toimuvad Rooma lepingu 50. aastapäeva pidustuste ja Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" raames. Ent kas tööotsijad ei peaks otsima tööd oma kodumaal, selle asemel et minna võõrsile?

Mõistagi on inimestel täielik õigus jääda kodumaale. Kuid vaba liikumine Euroopa piires on Euroopa kodanike põhiõigus ja sellega kaasneb ka majanduslik kasu. Neis piirkondades, kus tööhõive liikuvus on kõrge, on ka majanduskasv kõrge.

Eurooplased ei taha üldjuhul töö pärast elukohta muuta, ehkki see oleks kasulik. Liikuvus soodustab paremate oskuste omandamist, toob kaasa kõrgema elatustaseme. Euroopa Komisjoni uuringu põhjal elas ja töötas 2000. aastal vaid 1,5 protsenti Euroopa tööealistest elanikest mõnes teises liikmesriigis.

Tööhõivepäevade eesmärk on selgitada tööalasest liikuvusest tulenevat kasu nii tööandjatele kui ka töötajatele ning anda neile võimalus kokku saada ja üksteisega rääkida. Nõnda on tööhõivepäevadel täita otsustav roll tööalase liikuvuse edendamisel ning seeläbi majanduskasvu soodustamisel Euroopas. Peame mõistma, et tööjõuturul avalduvad pinged on pigem tingitud tehnoloogia kiirest arengust kui üleilmastumisest.

Uus tehnoloogia toob kaasa uued tooted ja teenused ning ametinõuded muutuvad senisest palju kiiremini. Sellest tulenevalt on majandustsüklid lühemad. Edukas tööhõivepoliitika peab sellisele arengule reageerima kiirelt ning sihipäraselt.

Olen veendunud, et lähiaastatel kujuneb Euroopas välja veelgi lõimunum tööturg, mida iseloomustab tööjõu aktiivne ja vaba liikumine ning tööjõuvahetus. Takistused tuleb ületada, samas tuleb vältida igasugust sotsiaalset dumping'ut. Hoogustuv majanduskasv ei tohi kunagi olla argumendiks, mis võimaldaks vastandada tööandjaid ja töötajaid.

Positiivsed muutused on märgatavad - töötajate suhtumises liikuvusse. PriceWaterhouseCoopersi aruandest ilmnes, et 17 protsenti tööealistest eurooplastest sooviks elada ja töötada mõnes teises Euroopa riigis.

Võrreldes paari eelnenud aastaga, on tegemist märkimisväärse edenemisega. Äritegevuse seisukohast vaadatuna täheldas PriceWaterhouseCoopers, et 20 protsenti küsitletud ettevõtetest olid juba suurendanud teistest riikidest pärit töötajate värbamist. 70 protsenti arvas, et teeb seda tulevikus veelgi aktiivsemalt.

Seega on vaja professionaalset, sihipärast ja tõhusat värbamisteenust, mis tagab tööhõive vajadustele kiired ja tõhusad lahendused.

Võimalused Euroopas vabalt liikuda on olulised nii inimestele kui ka ärile. Need võimalused on nüüd reaalsemad. Küsige Janezilt!

Autor: Vladimir Shpidla