Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lääne-Virumaa ettevõtete TOP 2006: Kaevanduste laienemine hirmutab Sõmeru valda

Ain Alvela 26. september 2007, 00:00

Ühes arengukava arutamisega peab valitsus tahes-tahtmata otsustama, mis saab praegu ajutiselt peatatud uute kaevanduste käikuandmisest ja kaevelubade väljastamisest. Kõik see toob ärevuse seni veel suurtest kaeveväljadest puutumata Lääne-Virumaa rahva sekka. Ja kuigi ametnikud ning kaevelubade taotlejad - õli, kütuse ja ehitusmaterjalide tootjad, kinnitavad kui ühest suust, et Lääne-Virumaal ei hakata põlevkivi kaevandama suuremas mahus kui seda praegu tehakse, ei kõla enamik neist kuigi veenvalt.

Sõmeru vald elab teadmisega, et suurem osa valla maadest on hõlmatud Kohala, Haljala ja Pada uuringuväljadega, millest Kohala põlevkivivarud on tunnistatud aktiivseteks. Vallavanem Peep Vassiljevi sõnul viib rahu kas või teadmine, et vald asub aktiivsetel varudel ja kui need üles kaevata, tabaks Sõmerut Ida-Virumaa Maidla või Vaivara valla saatus, mis juba ongi õigupoolest nagu suured karjäärid.

"Kui paari aasta eest valla üldplaneeringut tegime, siis taotlesime nende varude passiivseks kuulutamist," meenutab Vassiljev. "Toonane keskkonnaminister Villu Reiljan ütles sellele kindla ei. Ja kui on aktiivne varu, pole ju põhjust kellelegi selle kaevandamise taotlust üles öelda."

Praegu on Sõmeru valla aladel kaks töötavat karjääri - Ubja ja Lõuna-Aru, mõlemaid kasutab Kunda Nordic Tsement. Kuna viimane ammendub umbes viie aasta pärast, on tsemenditehas esitanud taotluse uue karjääri avamiseks Lääne-Toolse leiukohas. Viimane sai kuulsaks paarikümne aasta taguste fosforiidisõja sündmuste ajal, mil sinna planeeriti ulatuslikku fosforiidimaardlat. Fosforiit asub seal nimelt põlevkivikihtide all, 50-60 meetri sügavusel.

Küsin Peep Vassiljevi käest, et millist elu elataks Sõmeru vallas täna, kui toona oleks käivitunud must stsenaarium.

"No ilmselt räägiks me praegu teiega vene keeles ja siin Rakvere ja Sõmeru vahel asuks üks gorodok nii umbes 40 000 elanikuga," räägib ta. "Ja kuigi praegu kavatsevad itaallased Rakvere külje alla rajada Bellavere-nimelise uuselamurajooni, ei tasu sinisilmselt uskuda, nagu oleks siinse fosforiidi olemasolu unustatud."

Vassiljev on seda meelt, et tarvis on liikuda põlevkivi efektiivse kasutamise suunas ning piirduda peaasjalikult siseriiklike vajaduste rahuldamisega. Samuti peaks arengukava tema hinnangul olema pikaajalisem, kuni 2030. aastani ette vaatav.

"Kaevandamiseks tuleb otsida kohti, kus vähem põhjavett rikutaks, sest kuigi varud näikse olevat suured, on kohti, kus reaalselt kaevandada saaks, vähe," selgitab ta. "Näiteks Ubja karjääri naabruses asuvad Nurme ja Aresi küla olid aasta-poolteist veeta, enne kui tsemenditehas sinna puurkaevud ehitas."

Ida-Virumaa Maidla vallavanem Hardi Murula kirjutas mullu novembris ilmunud Tööstuse ajakirjas, et on ebanormaalne, kui omavalitsus saab kaevandamise eest keskkonnatasusid, aga jääb ilma riiklikust tasandusfondist.

"Oleme sunnitud seisus - tahate raha, laske kaevandada, ei kaevandata, ei ole ka raha, kuid probleemid eelnevatest kaevandamistest jäävad ikkagi," nentis Murula.

Arengukava garanteerib Eesti majanduse jätkusuutliku arengu keskkonda oluliselt kahjustamata.

Põlevkivi arengukavas ja rakendusplaanis toodud meetmete elluviimisega põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund paraneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ning regionaalsed erisused muude Eesti piirkondadega võrreldes vähenevad.

Uute kaevanduste ja karjääride planeerimisel tuleb saavutada kohalike elanike võimalikult suur üksmeel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:03
Otsi:

Ava täpsem otsing