Miks me Eestisse tulime?

Nüüd kinnitab ennast Tallinna austajaks nimetav Malnati, et kõik tema USA kolleegid tunnevad oma Eesti tütre üle uhkust ning peavad seda ettevõtte täieõiguslikuks osaks, mitte mingiks odavaks allhanketegijaks.

HireRight on üks näide paljudest USA IT-firmadest, kes on avastanud Eesti olulise loodusvara: IT-ajud. Ligi kuu aega tagasi saavutas Eesti nõustamisfirma A.T. Kearney parimate allhankemaade edetabelis 15. koha. "See 15. koht on tubli tulemus," nendib raporti kokkupanija Johan Gott kommentaariks tabelile, kus ainsate Ida-Euroopa maadena edestavad Eestit Bulgaaria ja Slovakkia.

Kokku ligi 400 inimesele tööd andvas ettevõttes on eestlaste ajud ülimalt olulised - uued ideed sünnivad kahe riigi meeskondade tihedas koostöös. Tarkvaraarendus toimub peamiselt Eestis, samas kui USAs suheldakse üle maailma asuvate klientidega.

Ka San Joses asuva kontrollseadmeid tootva Scientronixi asutaja Jack Wiens ütleb, et pärast 15 aastat Maarjamaa tööjõu kasutamist on just nüüd rahaline eelis kõige selgepiirilisem. Firma prognoosib lähitulevikus suurt käibe kasvu, sest turule on tulemas Eestis arendatud peamiselt ehitusettevõtetele mõeldud uued jälgimisseadmed.

Wiensil tekkisid sidemed Eestiga 1991. aastal, kui kohalik Rotary klubi hakkas tooma inimesi endisest Nõukogude Liidust koolitustele. San Jose firma leidis head partnerid USAd väisanud Eesti inseneride näol. Eestisse miljoneid dollareid investeerinud Wiens selgitab, et nüüd töötab asi juba inertsist.

Ei HireRight ega ka Scientronix näe põhjust, miks nad peaksid oma Eesti tütrest ka kasvavate palkade taustal loobuma. Küsimusele, kas praegu poleks hoopis mõttekas liikuda Bulgaariasse, mis asub A.T. Kearney tabelis atraktiivsete allhankemaade esikümnes, vastab Wiens, et stardikulud oleksid seal juba liiga suured.

See ei tähenda aga, et ameeriklased ei hoiaks silma peal meie palgakulude kasvul ja maksusüsteemil või tõsiasjal, et meie talendiallikad hakkavad kokku kuivama.

Sestap ettepanekud Eesti riigile: toetada ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning spetsialistide koolitust. Kuna head töötajad on juba ametis, siis tuleb firmadel ise noori välja õpetada ning näiteks Iirimaal paneb siin riik õla alla. Samuti on ameeriklastel kohalike ettevõtjate kombel pinnuks silmas erisoodustusmaks.

Wiens toob välja ka erinevused töökultuuris. Scientronixi jaoks on kõige olulisem kiirus - ettevõtte edu sõltub sellest, kui ruttu saab ideest toode klientide käes. "See protsess on Silicon Valley's kiirem," nendib ta. "Seal töötavad inimesed 20 tundi päevas ja võtavad aastas vaid kaks nädalat puhkust."

A.T. Kearney tabeli koostaja Johan Gott on Eesti IT-allhanke tuleviku suhtes lootusrikas: meie palgad peavadki tõusma, sest me tahame liikuda väärtusahelas ülespoole. Väike riik nagu Eesti peab lihtsalt leidma ja vallutama kõrge lisandväärtusega nišiturge. Meeles peab vaid pidama, et USA firmad tahavad teada, kas nad suudavad meie juures edaspidi kasvada.

Ameeriklased juhivad ikka täielikult meie tegevust siin Eestis. Kuna oleme emafirma inseneriosakond, siis kogu meie toodetava riistvara ja tarkvara disain ja projektid tulevad sealt. Ei ole väga lihtne ameeriklastele töötada, pressivad palju peale oma tahtmist, eriti kuna vahemaad on pikad ning suhtlus käib kõik telefoni ja interneti teel.

Ameeriklasele meeldiks, kui ka siin kehtiks USA seadused, mille alusel siis tööd teha, mitte aga meie riigi seadused.

Firma alustas kunagi tõesti siin, kuna oli odavam ning ka IT-jõudlus oli olemas. Täna on hind tõusnud, kuid kvaliteet jäänud. Omanik usaldab, kuid kontrollib. Varem käis iga aasta kaemas, kuidas me siin omi asju ajame, viimasel ajal aga vähem, eriti pärast 11. septembrit.