Puhastamata ventilatsioon rikub õhku ja hävitab tervist

Siim Sultson 26. september 2007, 00:00

"Viis kuni kuus aastat tagasi paigaldatud sundventilatsiooni süsteemidele tavaliselt puhastusluuke ei pandudki - polnud ju sellist nõuet," osutab asutuste olukorrale ventilatsioonisüsteemide puhastamisega tegeleva Lifa OÜ tegevjuht Andero Viirlaid. Lahenduseks vanemate süsteemide moderniseerimisel on puhastusluukide paigaldamine.

Ehkki päästeamet nõuab sundsüsteemide puhastamist igal aastal, piisaks tema kinnitusel büroodel kolme-aastasest rütmist. Vaid köökides, puidutöökodades ja teistes tootmisruumides tuleks seda teha igal aastal.

TTÜ keskkonntehnika instituudi emeriitprofessor Kaido Hääl soovitab asutuste süsteeme puhastada ühe-kahe aasta tagant, sõltuvalt töötajate arvust ja ruumide kasutamise intensiivsusest. Samas peavad uutel sundsüsteemidel olema iga kuue kuni seitsme meetri tagant puhastusluugid. Eriti käib see köökide kohta, kuna sealsetesse lõõridesse kogunevad koos tolmuga ka plahvatuslikult tuleohtlikud rasvad. Samas on rasvadelade suurepäraseks kasvulavaks bakteritele.

Hääle tõdemusel valitseb sundsüsteemides dilemma: kui õhukiirus tuulutuskanalites on suurem, koguneb vähem tolmu, kuid on suurem müra; kui õhukiirus on väiksem, on müra väiksem, kuid tolmu koguneb enam.

"Hügieeni olukord Eesti ventilatsioonisüsteemides on ikka väga kole," tõdeb Viirlaid ohkega.

Kevadel riigi koolides ja lasteaedades ventilatsioonisüsteeme mõõtnud Hääl leidis eriti munitsipaalasutustes palju seisvaid süsteeme. Paljuski on põhjuseks süsteemi käigushoidmise kallidus. "Keskmises väljatõmbesüsteemis on ventilaatori võimsus neli-viis kilovatti, seega ööpäevas kulub sada kilovatt-tundi ehk 130 krooni. Kuid süsteemis on ventilaatoreid 6-10," selgitas ta.

"Kuid seisev süsteem tolmub ja kogub baktereid. Kui selline süsteem käivitada, lendab kogu see pilv ruumidesse laiali," muretseb Hääl. Vahel ei pruugi seisnud süsteem enam käivitudagi.

Kütte- ja ventilatsioonikonsultatsiooni firma Hevac OÜ juhataja Teet Tark peab sundsüsteemis eriti oluliseks sisepuhke poole hügieeni - sõltub ju sealt tulevast õhust inimese tervis suurel määral.

Ehkki viimastel aastatel on süsteemide olukord paranenud, soovitab ta hoiduda ehitamise ajal selle arvel koonerdamisest.

Lisaks soovitab ta süsteemi rajamisel mõelda täpselt, kui intensiivselt ruume kasutatakse, mida ruumides tehakse, aga ka arvutada läbi energiakulu. Näiteks büroo keskmine sundventilatsiooni ruutmeeter maksab 1000 krooni.

Hääle kinnitusel kestab korralik ja hooldatud süsteem 20-25 aastat.

Mariann Arengu, Tallinna 21. Kooli direktori majandusalane asetäitja
Ventilatsioon on meil möödapääsmatu. Enne 2003. aasta remonti puhusid vanad aknad läbi. Uued aknad on hermeetilised, seega enam ilma ventilatsioonisüsteemita ei saa. Süsteem töötab aasta läbi, välja arvatud suvel - siis käivitame igaks juhuks paar korda. Ujulas on süsteem kogu aeg käigus. Samas, tõesti, kohati on õhk ebaloomulikult kuiv. Tolm siiani veel tunda ei anna, kuid lagede peal on küll näha sissetõmbe kohtadel tolmujutid.

Kuna päästeamet nõuab, siis söökla ventilatsiooni on puhastatud. Muude ruumide süsteeme pole nelja aasta jooksul puhastatud. Pole aru saanud, et puhastama peaks, meil probleeme pole olnud.

Kaur Kajak, päästeameti tuleohutuse osakonna juhataja
Ventilatsioonisüsteemid ise ohtlikud polegi. Oluline on, et neid hoitaks puhtana tolmust ja rasvadest.

Kui ventilatsioonitorustik läbib tuletõkkeseinu, siis peavad olema seal sees ka tuletõkkeklapid.

Tihti jäetakse need klapid aga paigaldamata.

Kui ventilatsioonisüsteem on seest tolmune, võib tulekahju korral tuli levida piki lõõre ülikiiresti üle hoone laiali.

Siiski tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on ventilatsioonisüsteemide olukord paranenud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:03
Otsi:

Ava täpsem otsing