Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurpangad koonerdavad kõige enam
Hoiustades aastaks 100 000 krooni, teenib Hansapanga klient 4200 krooni, mõne väiksema panga kunde aga 5000 krooni. Selle rahalise võidu sööb aga ära inflatsioon. Kui järgmisel aastal on inflatsiooniks prognoositud umbes 7%, kaotab Hansapanga klient ostujõus 3000 ja mõne pisema konkurendi klient 2000 krooni oma 100 000kroonisest hoiupõrsast.
"Hoius on samuti investeering, mis tähendab, et väiksesse panka investeerides võtab klient suurema riski ja selle eest makstakse talle ka kõrgemat intressi," põhjendas kääre hoiuseintresside vahel Hansapanga osakonnajuht Oksana Tolmatshova.
"Praegu polegi Eesti mõistes suurtel pankadel intresside tõstmiseks põhjust - miks maksta rohkem, kui praeguste intresside juures on hoiustajaid piisavalt," sõnas Nordea Panga kontorivõrgu juhataja Teet Parring. Tal oli kahju, et hoiustajad ei pööra intressidele kuigi palju tähelepanu ning isegi tublisti kõrgem intressimäär ei pane neid naljalt oma rahaga hiidude juurest väiksemasse panka kolima.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni juhi Riho Undi sõnul peavadki väiksemad pangad kompenseerima kõrgema hoiuseintressiga mõningast kasutamise ebamugavust. "Näiteks on suurpangad oluliselt rohkem investeerinud kasutusmugavusse alates internetipangast," põhjendas Unt. Ta lisas, et väiksemad pangad kompenseerivad kõrgema hoiuseintressiga ka oma kesisemat tuntust turul. "Selleks, et klient viiks oma raha uude ja vähem tuntud finantsasutusse, ongi vaja olulist rahalist motivaatorit,"rääkis Unt.
"Erinevalt suurtest pankadest on seni meie peamiseks krediidiressursiks olnud hoiustajate raha. Et turul aktiivne hoiusetoodete pakkuja olla, peame teadlikult intresside taset kõrgemal hoidma," selgitas Eesti Krediidipanga turundusjuht Priit Põiklik.
Ka Eesti Panga finantssektori poliitika osakonna juhataja Jaak Tõrs märkis, et suuremad pangad saavad tänu oma mastaabile välisturgudelt odavamalt raha ega pea kliente kõrgemate intressidega hoiustama meelitama. Keskmiselt 4% piiresse jääva intressiga hoiule võetud raha laenavad pangad välja oluliselt kallimalt, näiteks tarbimislaenude keskmine intress on juba ületanud 20 protsendi piiri.
Juba kolm aastat jäävad tähtajaliste hoiuste intressid inflatsioonitasemele alla.
Selleks aastaks prognoositakse inflatsiooni üle 6 protsendi, samal ajal kui tähtajalise hoiuse eest maksavad Eesti juhtivad pangad 4 protsenti intressi aastas.
Järgmiseks aastaks ootavad analüütikud veelgi kõrgemat, umbes 7protsendilist inflatsiooni.
"Kui võrrelda hoiuste intressitaset inflatsioonitasemega, siis tõesti soosib praegune turg pigem laenajaid kui hoiustajaid," nentis Nordea kontorivõrgu juht Teet Parring.
"Olukord, kus pankade pakutavad tähtajalise hoiuse intressid on väiksemad kui inflatsioon, on praeguses majandussituatsioonis täiesti normaalne nähtus. Sama tendents on nähtav ka teistes kiire majanduskasvuga riikides," märkis DnB NORD Panga turundus- ja tootejuht Maris Heinaru.
"On majanduslik paratamatus, et ilma vähemalt mõningast riski võtmata pole võimalik oma säästudele saada tootlust üle inflatsiooni määra. See on nagu gravitatsiooniseadus, kus ilma lisajõudu rakendamata pole võimalik end maast lahti rebida," tõi tabava võrdluse SEB Eesti Ühispanga jaepangandusjuht Riho Unt.
Kuigi tähtajalise hoiuse intress jääb inflatsioonile alla, soovitavad pankade spetsialistid siiski säästa.
"Raha sukasääres hoides võib päris kindel olla, et inflatsioon sööb seda kiiremini kui tähtajalise hoiuse kontol intresse kogudes. Tavalise arvelduskonto intress on meil vaid 0,25 protsenti," rääkis Heinaru.
Aavo Teder, Harju Ehituse juht
Mul on raha reservhoiusel, mille intress on tähtajalisega sarnane. Teeb meele mõruks küll, et inflatsioon on intressist suurem, aga see on valiku küsimus.
Ma eelistan oma rahaga mitte riskida. Võrdlesin enne valiku tegemist intresse ja Nordeas, kus on mu põhiarve, oli see üks kõrgemaid.
Tarmo Noop, A. Le Coqi juht
Kui ma ei oskaks midagi muud oma rahaga peale hakata, paneksin selle tähtajalisele hoiusele. Pigem valin hoiustamiseks riskiga toote, millega on võimalik rohkem teenida. Tähtajaliseks hoiustamiseks panka valides ma ilmselt intresse väga ei võrdleks, kui need vahed on tühised. Üks protsent on muidugi juba suur vahe.