Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juht, keda ei kardeta, vaid respekteeritakse

Urve Vilk 27. september 2007, 00:00

Oli Teil lapsena mingeid unistusi, kelleks tahtsite saada?

Mulle meeldis väiksena kirjutada, kirjutasin jutukesi, seiklusluslugusid, üritasin ka koomikseid teha. Unistasin vist kirjanikuks saamisest.

Kas kirjandid olid koolis "viis pluss" kõik?

Kas nüüd "viis pluss", aga kirjand oli mu üks lemmik.

Kas võib loota, et tulevikus kirjutate memuaare või mõne põnevusromaani?

Seda ma ei usu, et põnevusromaani kirjutaks. Aga iial ei või teada.

Te olete õppinud Põllumajandusülikoolis keskkonnakaitset ja veemajandust. Miks te sellel erialal ei tegutse?

Kui kunagi sai valik tehtud, oli esmane eesmärk Tartusse õppima minna, et iseseisvat elu alustada. Teisalt ma pean ütlema, et kui ma olin aasta aega Põllumajandusülikoolis ära olnud ja mul oli esialgu kindel plaan, et hiljem tõstan paberid ümber, siis tegelikult ma ei kahetse õppimise aega mitte karvavõrdki. Praktiline baas, mille sain, olles kooli minnes suht humanitaarinimene, andis tugeva reaalpõhja. Asi läks huvitavaks kui algas spetsialiseerumine. Peale lõpetamist ei leidnud ma ühtegi sobivat ametit, mis oleks seondunud kooliga. Tekkisid uued suunad, uued huvid.

DHLis olite varem Baltikumi müügi- ja turundusjuht ning praegu DHL Estonia tegevjuht. See tundub olevat samm karjääriredelil tagasi?

See on kindlasti edasiminek. Kuigi Baltikumi müügi- ja marketingijuht ja Eesti tegevjuht on meie struktuuris ühtsel tasandil. Kui ma olin olnud Eesti müügi- ja marketingi juht ning sain võimaluse Baltikumi müügi- ja marketingi juhiks saada, oli see pikkadeks aastateks hea väljakutse. Aga kui ma olin seitse aastat DHLis marketingi peal olnud, tekkis ühel hetkel küllastumus.

Baltikumi müügi- ja marketingi juhina oli minu roll rohkem koordineeriv. Eesti tegevjuhina on mul võimalik 100 protsenti mõjutada ühe riigi protsesse, ka ampluaa on palju laiem. Vastutus on mingis mõttes isegi suurem.

Kui iseseisev on DHLi Eesti esindus?

Sellises suures korporatsioonis on loomulikult palju ettekirjutusi. On asju, mida me jälgima peame, kasvõi näiteks meediaga suheldes. Suurte investeeringute jaoks me peame saama aktsepteeringu oma regioonist. Mis puudutab väiksemaid tegemisi, ütleme oma firma sees, siis meil on selleks vabad käed.

Kuidas te tööalaselt tunnete, kas olete DHLis oma lae saavutanud?

Mis puudutab Eestit, siis Eesti tegevjuhina, jah, küllap vist. Kuna DHL on niivõrd suur firma, siis ma leian, et järgmine mõistlik samm DHLi struktuuris oleks Eestist välja minna. Kas siis mõne teise riigi maa juhiks või funktsionaalseks juhiks. Ainult et praegu ei ole mul sellist initsiatiivi ja sisemist vajadust veel olnud, et hakata ringi vaatama.

Kuidas te suhtute väitesse, et optimaalne aeg ühes firmas töötada on viis aastat?

Arvan, et see on tegelikult õige.

Teil on jooksmas juba kaheksas aasta?

Kui aus olla, siis kaheksa ja pool on täis. See DHL, kuhu ma tulin, oli pelgalt õhuekspress. Tänaseks on end meile külge pookinud maa-, mere-, raudteetransport ja ladustamine, ampluaa on laiaks läinud.

Firma nägu on palju muutunud. Kui ma töötaksin Eesti ettevõttes, mis on ajanud ühte ja sama rida, olles ainult kasvanud, aga tegelenud sama tootemüügiga, siis ei saaks öelda, et see muutus oleks sedavõrd suur, et põhejndaks 5-6 aastat firmas töötamist.

DHL on üks suurematest tegijatest omas valdkonnas, kas see hirmutab ka?

Kui vaadata kogu logistikapaketti, mida DHL pakub, oleme kindlasti kõige suurem Eesti turul. Kui maatranspordis on meil kaks konkurenti, kes on müügimahtudelt meist suuremad, siis nende pakutav teenuste pakett ei ole nii lai. Nad näiteks ei paku kiirkullerteenust.

Oleme unikaalses seisus, meil on konkurente igas valdkonnas. Sellist teenuste paketti ei paku aga keegi Eestis. Ei olegi muud võimalust kui olla liider.

Aga teisalt, kui kõiki neid valdkondi eraldi vaadelda, siis on kindlasti äriüksusi, kus on veel arenguruumi, et kanda tugevamini kinnitada ja liidripositsiooni saavutada.

Millised on Teie kolm suurepärast omadust juhina?

Ma julgen võtta vastu otsuseid, julgen ka eksida. Tänapäeva äris, kus aeg on raha ja kiirus loeb, on oluline võtta vastu pigem hea plaan täna kui väga hea homme. Tuleb olla enesekindel, et teatud otsused vastu võtta ja mitte nendega venitada. Vigu teeb meist igaüks ja peabki tegema. Tuleb ka tiimi julgustada vigu tegema, et nendest õppida.

Teiseks: kommunikatsiooni pool. Olen avatud suhtleja. Kindlasti ei ole töötajatel barjääri ülemus-alluva suhtes. Minu juurde on kõik töötajad alati teretulnud. On oluline olla töötajatele olemas ja avatud.

Ja mul on positiivne suhtumine asjadesse, positiivne hoiak. Pigem ma usun, et asjad saavad paremaks minna, kui et ma olen pessimist

Aga halvimad juhiomadused?

Tihti saab liiga palju asju ette võetud. Nende kordaajamine toimub isiklikust ajast.

Teiseks: tormakus. Mulle meeldib kiirus, kiirelt reageerivad inimsed ning kui asjad kiirelt ning ladusalt toimivad. Seisakud frustreerivad. Võiksin ehk teinekord olla natuke tasakaalukam.

Kui ma kellegagi räägin ning jutt läheb pikaks, inimene hakkab ennast kordama, siis mul kaob jutult fookus, minu mõtted liiguvad edasi ja ma katkestan inimest. Võiksin olla parem kuulaja.

Milline on Teie nõuanne algajale juhile?

Juhtimise juures on kõige olulisem tiim. Algaja juht võiks kujundada endale niivõrd tugeva meeskonna kui võimalik. Kus igalt ühelt on midagi õppida. Kui juht on jõudnud oma kogemustega sedavõrd kaugele, et ta on täiesti küps, siis on temal võimalus meeskonnale midagi tagasi anda.

Millised on teie hobid?

Kindlasti sportimine. Tegelesin kolm aastat kendoga, jaapani võitluskunstiga. Viimase paari aasta jooksul olen suviti leidnud golfipisiku. See on hea pisik, kuna on palju kliente, kes samuti golfi mängivad. See on ühest küljest hobi, teisalt töö.

Kuna varem meeldis mulle kirjutada, siis nüüd, kus ma ei kirjuta enam midagi peale meilide, meeldib kalligraafia. Jaapani kalligraafia. Kuna kendost sain väikese jaapani pisiku, olen jõudumööda jaapani keelt õppinud.

Eesmärk ei ole jaapani keelt rääkida, vaid mind on huvitanud kanji- märkide oskamine. Teatud märke juba tunnen ja oskan neid joonistada.

Kui me tuttavaks saime, oli vast aasta 1995. Siis sai koos Hollandist autosid toodud ja Poola teedel maffia eest põgenetud.

Evert on lojaalne ja pühendunud nii isiklikus kui ärielus. Kui ta on sõber, siis kogu hingega.

Et ta on tõusnud tänasele positsioonile, ei tähenda, et ta oleks spetsiaalselt töötanud karjääri nimel, vaid kõike, mis ta teeb, teeb ta hästi ja see ongi teda edasi viinud.

Evert on hästi sotsiaalne inimene, ta on nagu rahva mees, teab DHLis ka koristajaid ja kullereid nimepidi. Teda ei kardeta, vaid respekteeritakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:03
Otsi:

Ava täpsem otsing