Harjumaa ettevõtete TOP 2006

Harju Ehituse viis maakonna edetabeli tippu mullune ehitusbuumi haripunkt, olulist töömahtude vähenemist ei nähta firmas ka lähiaastatel.

Harju Ehituse edulugu tulevad ajakirjanikule vestma kolm meest - ettevõtte juhatuse esimees Aare Neudorf, nõukogu esimees Märt Luuk ja tegevdirektor Aavo Teder. Ja kuigi nad räägivad kui ühest suust, et ettevõtte majandusedu taga seisavad ehitusbuum, innustunud töötajad jne, mis kõik on iseenesest õige, siis esmane edu allikas näikse peituvat asjaolus, et ettevõtte tegevjuhtkond kuulub samas ka firma omanikeringi.

Võrdsetes 20protsendilistes osades omavad Harju Ehituses osalust lisaks nimetatud meestele veel arendusdirektor Olavi Kalmet ja ehitusdirektor Olle Reinholm. Kui arvestada veel tõsiasja, et kõik nad on alustanud koostööd juba 1980. aastatel Harju KEKis, siis on mõistetav, et üksteist ning ehitusturu iseärasusi läbi ja lõhki tundvate meeste otsused firmat edasi viivad, nii et 15 aasta pikkuse tegevuse vältel pole Harju Ehitus ühtegi majandusaastat kahjumiga lõpetanud.

"Meie edukas majandamine tugineb konservatiivsele juhtimispoliitikale," möönab Märt Luuk. "Me ei tee ebareaalseid pakkumisi konkursside võitmiseks ega ole üritanud kasvatada mahtu lihtsalt mahu kasvatamise pärast."

Kui seda konservatiivset juhtimispoliitikat püüda pisut lahti seletada, siis meeste jutu põhjal seisneb see oma kindla rea järgimises.

Ettevõtte juhid on endale selgeks teinud, et alati ei saa pakkumisi võita, võidu nimel aga on tarvis olla järjekindel. Harju Ehitus teeb põhimõtteliselt ainult peatöövõttu ja juhib projekte.

"Eelistusi meil pole, oleme valmis ehitama kõike reklaamtahvli alusest tuumajaamani, sest kitsas spetsialiseerumine ahendaks ehitusettevõtte arenguvõimalusi," räägib Aare Neudorf. "Samas ei võta me pakkumisi tehes liigset riski."

Harju Ehituse juhid usuvad, et ehituses ja kinnisvaras ei taba Eesti majandust järsk krahh, pigem suudavad need sektorid ikkagi pehme maandumise sooritada.

"Ehk ongi elamuehituse areng olnud liiga kiire, nüüd tõmbab pankade jahutuspoliitika seda mõnevõrra tagasi," mõtiskleb Neudorf. "Aga pikas perspektiivis ei jää ka elamuehitus kindlasti kängu."

Kuigi avalikkuse ette on Galvex Estoniast jõudnud vastuolulisi teateid, võimaldasid Muugal asuva ettevõtte kahe viimase aasta majandusnäitajad siiski murda Harjumaa TOPis teisele kohale.

OÜ Galvex Estonia on USA kapitalile rajatud terasetööstusettevõtte, mille tootmisüksus asub Eestis. Galvex turustab oma toodangut peamiselt Euroopas ja SRÜ riikides, mistõttu on ettevõttel oluline panus Eesti välismajandusbilansi kallutamises positiivsele poolele.

Galvexi tegevjuhi Manfred Bucki sõnul põhineb edu pideval aktiivsel suhtlemisel hankijatega ja sihtturgude võtmeklientidega, mis võimaldab tajuda ning analüüsida muutusi turul, et neile reageerida.

"Sõltumata turusituatsioonist, on edu aluseks professionaalne partnerlussuhe - kliendile meeldib olla pidevas kontaktis tarnijaga, kes mõistab tema vajadusi," iseloomustab Buck ettevõtte ärifilosoofiat. "Ja Galvex väärtustab oma töötajaid - vähene tööjõu voolavus võtmetöötajate hulgas tagab stabiilse arengu."

Galvexi juhatuse liige Carl Jenkins märgib, et edu võtmeks on ka pidevad investeeringud tootmisüksuste täiendamisse ja tootearendusse.

"Tähtsamad uuendused 2007. aastal on täisautomaatse pakkimismasina käivitamine ja automaatne passivatsiooniseade. Nende investeeringute kogumaht on kuni kaks miljonit eurot."

Galvexi juhtide sõnul keskendutakse turgudele, mis on vahetult kontrollitavad ja asuvad logistiliselt sobivas piirkonnas. Firma ühe eelisena toovad nad välja asjaolu, et toodangu tarneaeg on Galvexil orienteeruvalt üks nädal, Aasia riikidest tuleb tarneid oodata 4-5 kuud.

Teraskatuste ja -fassaadide tootja ASi Toode juhataja Aivo Rosenbergi hinnangul pole ettevõtte täisvõimsus veel käes, peamist arengut näeb ta Läti ja Leedu turu hõivamises.

Kui praegu toodab AS Toode teraskatuseid ja fassaade 70 protsendi ulatuses Eesti turule, ülejäänu läheb valdavalt Lätti ja Leetu, siis 2008. aasta lõpus avatav 2000m2 suuruse tootmispinnaga tehas Lätis peaks avama võimaluse need numbrid lähiaastatel n-ö ümber keerata ning suunata vähemalt kaks kolmandikku toodangust Läti ja Leedu ehitajate käsutusse. Lähema kolme aasta jooksul soovib firma kanda kinnitada ka Venemaal.

Äri edukuse peamise ajendina nimetab Aivo Rosenberg üldistest arusaamadest mõnevõrra erinevat juhtimis- ja müügistrateegiat.

"Maailm on muutunud ja olukord turul tingib vajaduse suunata müük otse konkreetsele kliendile," iseloomustab Rosenberg. "Meie tehase eripära seisneb selles, et saame tootmist kujundada vastavalt kliendi vajadustele. Nii ongi 95 protsenti meie tootmisest tellimuste põhine."

Juuresolevas Harjumaa gasellide TOP 5 on arvestatud vaid neid ettevõtteid, mis on registreeritud Harju maakonnas. Sest õigupoolest tuleb maakonna edukaim gasell OÜ Lexplast edetabelis vastu alles 18. kohal, vahepeale mahub aga kogunisti 12 gaselli Tallinnast.

Üldse on Harjumaal 34 gasellettevõtet, rohkem on neid vaid Pärnumaal (37) ja muidugi mõista Tallinnas (178).

Tähelepanuväärne on see, et gasellide esiviisikusse on endale koha saanud kaks metallifirmat - materjalimahukas tegevusvaldkond, kus kiired kasvud pole just igapäevased. Ju siis on osatud olla õigel ajal õiges kohas.

Aga Harjumaa esigasell, pakendite ja papptaara tootmisega tegelev Lexplast näitas 2004. ja 2005. aastal muljetavaldavat arengut, kergitades müügitulu aastate võrdluses kolmekordseks.

Bermeti edu taga on kindlasti ehitussektori suur nõudlus metallkonstruktsioonide järele.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

Aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Kõik tänased Harjumaa TOPi võitjad olid ka eelmisel aastal vähemalt edetabeli esikümnes. Mullu 2. ja 3. koha hõivanud firmad on aga esisajast taandunud.

Eelmise aasta liider on tänavu taandunud 4. kohale.

"Tuginedes põhjanaabrite kogemustele, tuleb kindlasti suhtuda praegusesse eufoorilisse investeerimisse ehitusmaterjalide sektoris suure ettevaatlikkusega," ütles ASi E-Betoonelement juht Jaan Valbet eelmisel aastal pärast TOPis esikoha hõivamist.

Et Morelia tänavu TOPist puudub, on mõistetav, sest õigupoolest tõusis nelja töötajaga firma üldse sedavõrd heale positsioonile tänu Sauel ja Pääskülas asuvate toidukaupluste müügile.

Ekspedeerimise ja tolliteenuste osutamisega tegelev firma ei jõudnud tänavu maakonna 100 edukama ettevõtte hulka.