Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harjumaa ettevõtete TOP 2006: Vajadus liiva ja lubjakivi järele koormab keskkonda
Küsimustele vastab Jaan Pikka.
Milliseks hindate üha suurenevast nõudlusest ehitusmaterjalide järele tingitud survet Harjumaa keskkonnale?
Kaevandamine eesmärgiga toota ehitusmaterjale põhjustab reeglina pöördumatuid muutusi maastikus, üldiselt ei ole võimalik kaevandatud alade taastamine nende endisel otstarbel - kunagise metsa- või põllumaa asemele tuleb kaevandamise korral sageli veekogu.
Kui kaugel on Harjumaal karjääride arv optimaalsest?
Praegu on kaevanduslubasid välja antud 48 (arvestamata turbakaevandusi). Peamiselt on tegu lubjakivi- ja liivakarjääridega. Lubjakivi kaevandamismaht on kasvanud 1,05 miljonilt m3 2003. aastal, 1,58 miljoni m3 2006. Ehitusliiva kaevandamise maht oli 2006. aastal 1,79 milj m3.
Mis kujutab Harjumaa loodusele lähemal ajal kõige suuremat ohtu?
Uute lubade taotlusi on praegu eriti palju laekunud Anija ja Kuusalu vallas, kust soovitakse ammutama hakata ehitusliiva. Samas peab arvestama, et sealkandis olevad metsad, valdavalt männikud, on väärtuslikud puhkealad ja seene- ning marjametsad.
Iga uue loa väljaandmise puhul tuleb otsustada, kas konkreetses piirkonnas võib lubada maapealset või veealust kaevandamist.