Uudised
Teet Reier
30. september 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puhkekülas moodsa aja maakodu

Teise Kodu kaubamärgi puhkekülade puhul on tegemist uute omanike omandusse minevate kinnistutega.

"Nimetust suvila ei pea me sobilikuks kasutada seetõttu, et puhkekülad toimivad aasta ringi ja majades on võimalik aasta ringi elada," selgitab puhkekülade arendamisega aktiivselt tegeleva Baltic Real Estate Investment Centre juhatuse liige ja tegevjuht Swen Uusjärv.

"Sõltub iga omaniku soovist, kas ta tahab oma teises kodus veeta (nii suviseid kui ka talviseid) nädalavahetusi, suve- ja talvepuhkust või viibida seal pikemal perioodil - teine kodu ootab alati oma omanikku."

Puhkekodu ostja liitub ka mugavat elu tagavate süsteemiga (vesi, elekter, tänavavalgustus, teed, osalus administratiivsüsteemis jne). "Kõigi nimetatud liitumiste eest tasub krundiomanik tasu, mis lisandub krundi hinnale," lisab Uusjärv. "Iga küla juurde rajatakse seda toetama spetsiaalselt loodav mittetulundusühing, mille eesmärk on tagada küla jätkusuutlik tegevus tulevikus."

Loodavad mittetulundusühingud hakkavad pakkuma külaelanikele mitmesuguseid teenuseid, mis vastavad elanike nõudmistele ja ootustele. "Näidetena neist teenustest võib mainida: põhiteelõikude videovalve, lumekoristus, majade kütmisteenus, loodavate mänguväljakute korrashoid jne," räägib Uusjärv

Majaehitust teenusena ei pakuta, samas on kliendil juba lähitulevikus võimalik valida, kas ta soovib osta hoonestamata krundi ja ise majaehitust organiseerida või ostab ta krundi koo s valmis majaga. Planeeringujärgselt võib puhkeküla krundile püstitada vaid palkmaja.

Hiiumaale Merineitsi puhkekülla krundi ostnud Tõnu Naissoo arvates on puhkekülade eeliseks see, et arendaja hoolitseb vajalike kommunikatsioonide rajamise ja hilisema hoolduse ning hoonete järelevalve eest.

"Ostes kuhugi üksikusse kohta krundi või vana taluhoone, on ikka see mure, et kas asjad, mis sinna maha jäid, ka järgmise korrani alles on," räägib Naissoo. "Samuti on tähtis siin ajaline faktor, kogu seda ehitust ja asjaajamist saarel korraldamas käia oleks piisavalt tülikas, nüüd aga on arendaja võtnud selle oma kanda."

Naissoo arvates on oluline ka puhkeküla asukoht. "Majad paiknevad Tahkuna poolsaarel, tõelises põlislaanes, kus mereni jääb 300-400 meetrit, see on selline koht, kuhu pärast pingelist tööd puhkama tahaks sõita," arvab ta.

Ning lisab, kuigi laevasõit on Hiiumaale pikem, on eeliseks Saaremaa ees väiksem puhkajate tung. "Hetkel ei ole ma veel ehitatava palkmaja projekti ning ehitajat välja valinud, kuid loodan seda lähiajal teha, muidu kihutavad ehitushinnad eest ära," kinnitab Naissoo.

"Oleksin väga rahul, kui kõik see, mis arendaja on lubanud, ka teoks tehakse," ütleb samuti Merineitsi puhkekülla krundi soetanud tartlane Erki Jõelaid. "Loodan, et ei tule probleeme kommunikatsioonide, mobiiliside ning internetiühendusega, kui need kenasti toimivad, on super."

Uus Maa kinnisvarabüroo Kuressaare maakleri Martin Sepa sõnul ei ole sarnastel Saaremaa projektidel hästi läinud.

"Meil on endal üks taoline projekt müügis ning meile on pakutud eelmisel aastal kahte (soomlastele suunatud) projekti müüki, aga ühelgi neist ei ole siiani minekut olnud," lisab ta.

Teise Kodu puhkekülade näol on tegemist täiesti uudse tootearendussuunaga, seetõttu vajab see veel harjumist ja omaksvõtmist.

Nende arendusprojektide puhul on tegemist pikaajaliste investeeringutega, sellest tulenevalt on ka nende kasumlikkus väiksem kui näiteks Tallinna lähiümbruse kinnisvaraarendusprojektide puhul.

Samas on ka meie eesmärk pakkuda klientidele laia valikut, mistõttu asuvad järgmistena arendatavad projektid erinevates Mandri-Eesti paikades. Meie hinnangul käivitub puhkekodude turg Eestis täies mahus alles umbes viie aasta pärast.