Soojapidav hoone hoiab küttekulud kontrolli all

Võib liialdamata öelda, et iga sajas Eesti perekond ehitab. Lisaks toimub veel ulatuslik olemasolevate hoonete renoveerimine.

Hoone kasutusväärtuse määravad ühelt poolt funktsionaalsed ja esteetilised kategooriad ning teiselt poolt ekspluateerimise kulutused. Pole kahtlust, et energiakandjad järjest kallinevad ja hoone küttekulud moodustavad meie kliimas kasutuskuludest lõviosa.

Tuleb arvestada, et elamu ehitamine on ühekordne kulutus, kasutamine aga pidev väljaminek. Seepärast on hea lahenduse tunnuseks eelkõige kokkuhoidlikkus hoone kasutamist silmas pidades.

Väikeelamutest valdav osa kavandatakse ja ehitatakse tellijate eneste või ajutiste meeskondade poolt, kellel on paremal juhul mõningane ehitustööde kogemus ja paraku väga vähestel ehitusalane eriharidus.

Ehitajate nappuse korral ei ole tellijal erilist valikuvõimalust ja lõpptulemus sõltub järelevalve ja kontrolli tõhususest või selle puudumisest.

Meie konsultantide kogemused näitavad, et vaid vähesed hooned vastavad soojuspidavuse miinimumnõuetele. Veelgi vähem on hooneid, mille omadused ületavad miinimumnõudeid.

Mida siis teha, et hoone tellija või omaniku ootused uue maja püstitamisel või vana renoveerimisel täituksid ja investeering tagaks hubase ja sooja kodu, madalad küttekulud ning hoone maksimaalse turuväärtuse ka pärast hoonete energiatõhususe sertifitseerimisega alustamist?

Tõhusa tulemuse eelduseks on läbimõeldud projekt, kus on arvestatud ehitise kui tervikuga ka tema hilisema kasutuse käigus. Pisut keerulisem on vältida vigu ehituskvaliteedis.

Kindlasti aitab probleeme vältida või vähendada ehitustööde järelevalve kaasamine, kus tööde käigul hoiab silma peal pädev sõltumatu spetsialist, kes jälgib, et töid tehakse igati nõuetekohaselt. Siinkohal on probleemiks vastavate spetsialistide vähesus ja nende suur koormatus, mistõttu pidevat järelevalvet igale objektile on keeruline ja kulukas korraldada.

Teine võimalus on hoone soojuse- ja tuulepidavuse kontroll enne viimistlusega alustamist, et võimalikud probleemid saaksid kõrvaldatud minimaalsete kuludega.

Kontrollimiseks saab kasutada termografeerimist ja tuulepidavuse ehk blowerdoor-kontrolli. Kõige kindlama tulemi annab nende kahe meetodi kombineerimine.

Ülevaatuse teostamine vajab mõningaid eritingimusi, nii on mõistlik ülevaatuse tingimused juba aegsasti konsultandiga kokku leppida. Kasulik kavalus on seegi, kui ehitajaid juba tööde alguses teavitada tööde käigus toimuvast kvaliteedikontrollist, see aitab töömehi distsiplineerida.

Kindlasti tuleks elamu renoveerimisel või ehitamisel meeles pidada, et soojustusprobleemide ennetamine, nagu ka vajalike kontrollmõõtmiste teostamine on palju odavam kui murede lahendamine tagantjärele või halvasti soojustatud maja suurte küttearvete tasumine.

Välisseinte soojapidavust ning ventilatsioonilahenduste tähtsust ei tohiks alahinnata.

Ehitusseadus ütleb, et näiteks välisseinte soojusjuhtivuse piirväärtuseks on U = 0,28 W/m" YC, kui siseruumide temperatuur on 18 YC. Kui siseruumide temperatuur on sellest väärtusest erinev, tuleb välispiirete soojajuhtivuse väärtusi korrigeerida. See standardi lisanõue unustatakse tavaliselt ära ja räägitakse soojajuhtivuse väärtusest U=0,28 W/m" YC kui universaalsest konstandist.

Tegelikult peetakse Eesti kliimas eluruumide normaalseks temperatuuriks talvisel ajal 22 YC ja välisseinte soojajuhtivus ei tohiks olla suurem kui U = 0,23 W/m" YC. Soojuspidavuse planeerimisel jäetakse enamasti arvestamata ka konstruktsioonimaterjalide ja külmasildade mõju soojuspidavusele ning arvutuste aluseks võetakse tootjate antud soojusjuhtivuse teguri ideaalsed väärtused.

Nii juhtub sageli, et kui projektis on seinte soojusjuhtivusteguriks arvestatud U = 0,28 W/m" YC, siis valmis maja seinte tegelikuks keskmiseks soojusjuhtivusnäitajaks kujuneb U = 0,30 - 0,40 W/m" YC või veelgi enam. Niisuguste seintega 150 m" üldpinnaga väikemaja kasutab kütteperioodi vältel u 1700 kWh kütteenergiat rohkem kui normikohaste seintega maja ja seda igal aastal.

Samuti alahinnatakse ventilatsioonilahenduste olulisust. Ebapiisava õhuvahetuse tagajärjel on ruumide õhu kvaliteet halb, mis toob kaasa riskid elanike tervisele.

Ebapiisava õhuvahetusega kaasneb ruumiõhu niiskuse tõus, mis toob kaasa piirete niiskumise ja sellest tuleneva suurema soojusjuhtivuse. Kui hoonetes ventilatsioon siiski välja ehitatakse, eelistatakse enamasti üksnes mehaanilise väljatõmbe ja värskeõhuklappidega miinimumlahendust.

Autor: Tõnu Jõesaar