Aitame kukutada kvoodimajandust

ÄP 02. oktoober 2007, 00:00

Jääkarude kaitset, kliimamuutusi ja muud sellist on poliitikaanalüütikud poolnaljatamisi ja pooltõsiselt välja käinud ideena, mille Eesti võiks endale uueks südameasjaks võtta ja mille eestvõitlejana taas maailma silmis tähelepanu pälviksime. Tõsiselt võetava idee käis aga möödunud nädalal Eesti Päevalehes välja konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing: Eesti peaks Brüsselis aktiivselt seisma selle eest, et Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmed, sh piimakvoodid, võimalikult ruttu kaoksid.

Äripäev on Marje Josinguga sama meelt: kvoodimajandus kui põllumajanduse arengu peamine takistaja peab kaduma. Praegune olukord maailmaturul on meile selle võimaluse ise kätte juhatanud. Miks ei võiks algatada kvoodimajanduse "viimse kohtuistungi" Eesti, kel asjas omad kogemused - liitudes liberaalse riigina Euroopa Liiduga?

Nüüd mõistaks Eesti sõnumit ka Euroopa, sealhulgas ehk Prantsuse põllumeeski - maailmaturul on suur nõudlus nii vilja, piima kui ka liha järele, kuid toota rohkem ei saa, sest nende endi pika võitluse tulemusena saavutatud kaitsemeetmed ei võimalda seda. Ka Eesti piimatootja on olukorras, kus ta saaks rohkem piima toota, tööstus seda kokku osta ja pulbrina Aasiasse, Aafrikasse, Ladina-Ameerikasse vm müüa, kuid piimakvoot on täis - ei liitritki rohkem.

Haihtub tootjagi esimene rõõm kasvanud tuludest, kui ta lõpuks avastab, et inflatsiooni tulemusel see tema ostujõudu tegelikult ei suurenda.

Kvoodid ja muud sellised piirangud kaitsevad (Lääne-Euroopa) põllumehe huve senikaua, kuni püsib ületootmise oht. Nõudluse äkilise suurenemise tingimustes aga toimivad turukaitsemeetmed pidurina. Nii ongi toiduainete hinnad mühinal kerkima hakanud, nagu igaüks ise poes võib märgata. Ja mitte ainult meil, vaid igal pool.

Itaalias ja Prantsusmaal korraldavad tarbijad boikotte. Ja tarbijaid on 27 riigiga liidus mitu korda enam kui põllumajandustootjaid, keda Euroopa Liit traditsiooniliselt on kaitsnud. Tarbijate meeleavaldused ei ole samuti Brüsseli huvides.

Põllumajandusturu vabastamise piiranguist peab Eesti ise kõige lähemal tippkohtumisel tõstatama. Küsimus on väga pakiline ja võib seepärast ka õnnestuda.

See oleks tõsine algatus ja mis peamine - see oleks kõigi liikmesriikide, nende tootjate ja tarbijate huvides. Samuti jõuaks Aasiasse ja mujale pikisilmi oodatud piim…

Suure hulga inimeste huvide ja vaba turumajanduse eest seismine võikski olla Eesti uus Euroopa Liidu poliitika, mida valitsus tahab kujundada.

See on väärikam kui mõte, mille pakkus eilses Postimehes välja Akadeemia Nord teadusarenduse ja välissuhtluse juht Ivar Raig - Eestile teistest suuremate vabaduste ja erisuste taotlemine majanduskeskkonna kujundamisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing