Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aitame kukutada kvoodimajandust

    Jääkarude kaitset, kliimamuutusi ja muud sellist on poliitikaanalüütikud poolnaljatamisi ja pooltõsiselt välja käinud ideena, mille Eesti võiks endale uueks südameasjaks võtta ja mille eestvõitlejana taas maailma silmis tähelepanu pälviksime. Tõsiselt võetava idee käis aga möödunud nädalal Eesti Päevalehes välja konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing: Eesti peaks Brüsselis aktiivselt seisma selle eest, et Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmed, sh piimakvoodid, võimalikult ruttu kaoksid.
    Äripäev on Marje Josinguga sama meelt: kvoodimajandus kui põllumajanduse arengu peamine takistaja peab kaduma. Praegune olukord maailmaturul on meile selle võimaluse ise kätte juhatanud. Miks ei võiks algatada kvoodimajanduse "viimse kohtuistungi" Eesti, kel asjas omad kogemused - liitudes liberaalse riigina Euroopa Liiduga?
    Nüüd mõistaks Eesti sõnumit ka Euroopa, sealhulgas ehk Prantsuse põllumeeski - maailmaturul on suur nõudlus nii vilja, piima kui ka liha järele, kuid toota rohkem ei saa, sest nende endi pika võitluse tulemusena saavutatud kaitsemeetmed ei võimalda seda. Ka Eesti piimatootja on olukorras, kus ta saaks rohkem piima toota, tööstus seda kokku osta ja pulbrina Aasiasse, Aafrikasse, Ladina-Ameerikasse vm müüa, kuid piimakvoot on täis - ei liitritki rohkem.
    Haihtub tootjagi esimene rõõm kasvanud tuludest, kui ta lõpuks avastab, et inflatsiooni tulemusel see tema ostujõudu tegelikult ei suurenda.
    Kvoodid ja muud sellised piirangud kaitsevad (Lääne-Euroopa) põllumehe huve senikaua, kuni püsib ületootmise oht. Nõudluse äkilise suurenemise tingimustes aga toimivad turukaitsemeetmed pidurina. Nii ongi toiduainete hinnad mühinal kerkima hakanud, nagu igaüks ise poes võib märgata. Ja mitte ainult meil, vaid igal pool.
    Itaalias ja Prantsusmaal korraldavad tarbijad boikotte. Ja tarbijaid on 27 riigiga liidus mitu korda enam kui põllumajandustootjaid, keda Euroopa Liit traditsiooniliselt on kaitsnud. Tarbijate meeleavaldused ei ole samuti Brüsseli huvides.
    Põllumajandusturu vabastamise piiranguist peab Eesti ise kõige lähemal tippkohtumisel tõstatama. Küsimus on väga pakiline ja võib seepärast ka õnnestuda.
    See oleks tõsine algatus ja mis peamine - see oleks kõigi liikmesriikide, nende tootjate ja tarbijate huvides. Samuti jõuaks Aasiasse ja mujale pikisilmi oodatud piim…
    Suure hulga inimeste huvide ja vaba turumajanduse eest seismine võikski olla Eesti uus Euroopa Liidu poliitika, mida valitsus tahab kujundada.
    See on väärikam kui mõte, mille pakkus eilses Postimehes välja Akadeemia Nord teadusarenduse ja välissuhtluse juht Ivar Raig - Eestile teistest suuremate vabaduste ja erisuste taotlemine majanduskeskkonna kujundamisel.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.