Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti on kullavaene

Harry Tuul 02. oktoober 2007, 00:00

"Kulda on meil tõesti pisut üle 200 kilogrammi," ütles Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees. Seda on 26 korda vähem kui Leedul ja koguni üle 38 korra vähem kui Lätil. Ainsana jääb Eestist maha Costa Rica, mis hoiab reservis 100 kilogrammi kulda, selgub Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) ülevaatest.

Luurmehe sõnul oli Eesti Pangal 1992. aasta alguses tagasisaadud kulda 11,4 tonni, kuid sellest 11,1 tonni müüdi 1992.-1993. aasta jooksul. Luurmehe sõnul vahetati kuld likviidsemate ja tulusamate arenenud riikide võlakirjade vastu.

"Kulla müüki saab lühiajalises perspektiivis kindlasti õigustada. 1992-1993 oli maailma olukord natuke teine ja arenenud riikide võlakirjad tundusid sama kindlad kui kuld," arvas ka Tavid ASi omanik ja kullamüüja Alar Tamming, kelle sõnul on pikaajalises perspektiivis tegemist ränga veaga. "Normaalne oleks olnud 2001. aastal, kui Nasdaq kokku kukkus ja olid esimesed märgid tulevate probleemide kohta maailma majanduses, kuld uuesti tagasi osta," arvas Tamming.

Luurmehe selgitusel on kulla kui reservvara roll viimastel aastakümnetel aga oluliselt muutunud. "Kullavarude osakaalu oma valuutareservides on viimase paarikümne aasta jooksul vähendanud enamik maailma keskpanku. Kulla hind on kõikuv ning paljud keskpangad investeerivad oma reservid likviidsetesse, tulusamatesse ja väiksema hinnamuutlikkusega vahenditesse." Kas tulevikus on Eestil rohkem või vähem kulda Luurmees öelda ei saanud, sest oma investeerimisplaane Eesti Pank ei avalda ega kommenteeri.

Tammingu sõnul pole aga nn arenenud riikide kindlad finantsinstrumendid millegagi tagatud. "USA võlakirju finantseeritakse ainult uute võlakirjadega ja see ei saa lõputult kesta. Kui eraisik maksab oma võlgu uute võlgade võtmisega, siis kokkuvõttes lõpeb see krahhiga. Sama on ka riikide puhul," rääkis Tamming. "Kuld on kaitse kõikvõimalike maailmas toimuvate majanduslike kriiside vastu. Kullareserv on Euroopas ja USAs üle poole kogureservist ja kulda ei plaanita maha müüa sellepärast, et see tagab majandusliku kaitse rahasüsteemi kollapsi korral."

Maailma Kullanõukogu statistikast selgub, et maailma suurim kullavaru on USA-l - üle 8000 tonni. Järgnevad Euroopa suurriigid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, kel kõigil katab kuld üle 50 protsendi reservist. Üldse moodustavad eurotsooni riikide kullavarud 54,4 protsenti kogureservist, USA-l koguni kolm neljandikku. Eesti puhul on see näitaja vaid 0,2 protsenti. Seda on 11 korda vähem kui Leedul ja 18 korda vähem kui Lätil. Kulla hind tõusis eelmisel nädalal viimase 27 aasta rekordtaseme lähedusse, sest dollar käis ära ajaloo rekordmadalal tasemel. Neljapäeval maksis unts kulda 733,55 dollarit.

Martin Hendre, GILD Bankersi privaatpanganduse juht
Kullareservidel on muu hulgas ajaloolised põhjused - mitme Euroopa riigi, samuti Euroopa Ameerika mandri kolooniate rahandusrežiimid olid pikka aega seotud kullastandardiga.

Pärast raha kullast lahtisidumist jäid kullareservid keskpankadele suures piiris alles. Soovitan ainult kulla asemel investeerida väärismetallide ja tooraineturule laiemalt ja hajutatult (näiteks tooraineinvesteeringutele pühendunud investeerimisfondide kaudu). Kuld, nagu ka teised väärismetallid, pakub emotsionaalset väärtust või rahuldust, mistõttu on kuld populaarne ka subjektiivsetel põhjustel.

Kristaps Otersons, Läti Panga avalike suhete asejuht
Läti Panga kullavaru vastab keskpankade keskmisele. Kuld tagab umbes 3 protsenti välisvaluuta reservidest. Peamiselt on kullal poliitiline, psühholoogiline ja emotsionaalne tähendus, sest kullavarud koguti iseseisva Läti esimesel kümnendil.

Lähitulevikus ei plaani Läti Pank kulda osta ega müüa.

Saksamaa endine rahandusminister Theo Waigel on öelnud, et kullavarusid peab endiselt pidama oluliseks psühholoogiliseks reserviks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing