Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnatõus tõstab kauba autolt rongile
AS Eesti Raudtee teatas, et on suvekuudel koostöös ekspedeerijatega suutnud maanteedelt raudteele meelitada ligikaudu 30 000 tonni kaupa. Kui arvestada ühe veoauto koorma kaaluks 20 tonni, tähendab see, et raudtee on endale võitnud 1500 veoauto töö. Eesti Raudtee juhatuse esimehe ja tegevdirektori Kaido Simmermanni hinnangul on seni maanteel liikunud kauba raudteele tulekut soodustanud veoautode raskused Eesti-Vene piiril, kus on tekkinud nädalapikkused piiriületusjärjekorrad.
Ekspedeerimisfirma OÜ ESTMA tegevjuht Teet Tammiste hüüatab: "Oleme küll kliente maanteelt raudteele toonud!" Tammiste selgitusel on selleks kolm põhjust. Esiteks on piiridel järjekorrad. Teiseks ei jätku autosid, kuna nad seisavad piiridel. Kolmandaks on veohinnad kaks korda kõrgemaks tõusnud, kuna autosid ei jätku. Tammiste arvutused näitavad, et kui täiskoorem Moskvasse maksab maanteeveol juba vähemalt 45 000 krooni, siis 20jalase konteineri, kuhu mahub enamgi kaupa kui veoautole, transpordikulu raudteel ulatub kokkuvõttes vaid 12 000-13 000 kroonini.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase räägib, et vagunid liiguvad Eesti ja Venemaa vahel igapäevaselt edasi-tagasi ja kui täna kaup teele lähetada, on see kuni kahe ööpäeva pärast Venemaal. Teet Tammiste väitel asi nii ilus siiski ei ole.
Ainuüksi Eesti piirini liigub kaup paar päeva, kuna kauba jaoks sobivasse sihtpunkti liikuva rongi komplekteerimine võtab aega. Natuke läheb aega ka piiril ning siis kulub edasi juba aeg sorteerimisjaamades Venemaal.
Paremal juhul õnnestub kaup transportida kaheksa päevaga. Normaalne transpordiaeg on 12-13 päeva, mis on võrdne Venemaa piiril ootavate maanteevedude transpordiajaga. Suurem probleem on aga vagunipuudus. Pärast aprillisündmusi on raudteega eksport Venemaalt Eestisse vähenenud, mis tähendab, et ka vaguneid ei satu enam siia. Eesti Raudteel endal on aga vaguneid väga vähe. "Tohutu puudujääk on vagunitest," ütleb Tammiste, kelle sõnul on kliendid nõus võtma ka katkiseid vaguneid, et neid oma kauba vedamiseks ise korda teha. Tammiste leiab sellegi poolest, et raudteetransporti võib soovitada kõigile - nii transiitkauba vahendajatele kui ka Eesti enda eksportööridele. Hinnavahe maanteetranspordiga on drastiline ja kui vagun õnnestub kätte saada, siis võib ka kindel olla, et kaup sõidab Moskvani välja.