Integratsioon tuleb nähtavale saja aastaga

Vaarik rääkis seminaril, et integratsiooniga tähelepanelikult tegeletud 20 aastat ei ole üldse pikk aeg taoliste protsesside mõõtmiseks. Tulemused on tunduvalt paranenud, aga sallimatus erinevate kultuuride vahel on jäänud. Integratsiooni suuremaid muutusi saab üldjuhul näha saja aasta möödumisel.

Eesti on 2070. aastal integreerunud riik, aga võimalus, et see juhtuks, on praegu 25-30 protsenti, rääkis Vaarik. Selleks, et protsenti tõsta, tuleb igal inimesel suhtuda integratsiooni väga tõsiselt.

"Inimene on loomu poolest halb integreeruja," ütleb Vaarik ja tema sõnul kehtib see kõikide inimeste kohta kõikidel maadel.

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik toonitas seminaril ühtse hariduse tähtsust integratsiooni toimimisel. Kindlasti aitaks kaasa, kui eri rahvused ja vähemused saavad õpetust ühistel alustel samades koolides. "Tuleb edendada Eesti ajaloo tundmist ja ühise arusaama tekkimist nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas," kinnitas Mätlik.

Mätlik nentis, et riigi identiteet vajab ka eestlaste seas täiendamist ja täpsustamist, aga eelkõige ühtsustunde otsimist.

Uus integratsioonieelnõu on plaanis üllitada detsembriks. "Me ei saa siis öelda, et nüüd on integratsioon valmis," märkis rahvastikuministri nõunik Eva-Maria Asari ning lisas, et integratsioon on kulgev protsess ja jätab alati võimalusi pürgida edasi veel parema integreerituse poole erinevate rahvuste vahel.

Septembris kinnitas Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu järgmise aasta integratsiooniprojektideks kulutatava raha ja tegevuskava prognoosi. Sihtasutuse 2007. aasta eelarve on veidi üle 50 miljoni krooni, järgmisesse aastasse oodatakse sellele olulist lisa.