Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti riik panustagu klastrimajandusse

    Kui räägitakse klastritest, siis enamikul juhtudel pööratakse pilk Eestis väljapoole, näiteks maailma ühe vanima klastri - Silicon Valley - poole. Kuid näiteid tegutsevatest klastritest võib tuua mujaltki: autotööstus Saksamaal ja Prantsusmaal, nahatööstus Itaalias, merendus Soomes. Näiteid on teisigi - klastrid on arenev trend.
    Mis ikkagi on klaster?
    Klaster on turunduslike ja mitteturunduslike sidemete süsteem geograafiliselt kontsentreerunud ettevõtete ja muude institutsioonide vahel. Kontsentreerumisalaks on tavaliselt regioonid ja institutsioonideks näiteks ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, innovatsioonikeskused vms.
    Klaster on kompleksne nähtus. Hea näide on Portugalis tegutsev tööriistatootmise klaster, kuhu ettevõtetele lisaks kuuluvad ka teadusuuringute keskus, ülikool, koolitus- ja konverentsikeskus. Kõik komponendid, mis tagavad konkreetse haru ja sellesse kuuluvate ettevõtete edukuse.
    Klastrid ei teki kellegi suvast ega tahtest, nende areng on tingitud objektiivsetest põhjustest: ressursside vähenemisest, sellest, et tellijad tahavad tooted kätte saada aina lühema ajakuluga ja madalama tootmishinnaga. Klastril laiemas mõttes on kaks olulist eesmärki: tõsta ettevõtte ja sealt kaudu majandusharu konkurentsivõimet ning kujundada piirkonna mainet.
    Milline on klastrima-janduse olukord Eestis?
    Aus vastus: nii ja naa. Meie masina- ja aparaaditööstuses on olemas hästi arenev tööriistatootjate klaster, kuhu kuulub kaheksa ettevõtet, kes on koondunud Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsiooni (ESTA). Ühinetud on ka vastava rahvusvahelise organisatsiooniga.
    Potentsiaali klastrite tekkeks on ka siinsel elektroonikatööstusel, kus väliskapitalil põhinevatele ettevõtetele lisaks on tekkinud ka kodumaiseid tootjaid, kes suudavad edukalt konkureerida rahvusvahelisel turul.
    Masina- ja aparaaditööstuse ettevõtete heaks partneriks on olnud Tallinna linn ja konkreetselt ettevõtlusamet, kellega oleme viis aastat teinud aktiivset koostööd, näiteks osalenud rahvusvahelistes klastriarendusprojektides (INNOCLUS I ja II), aga ka teistes arenguprojektides (INNOMET; INNOACT).
    Paraku on riigi roll klastriarenduses jäänud nõrgaks. Küllap on üks põhjus selleski, et Eesti riigil puudub senini tööstuspoliitika. See oleks aga hädavajalik, kui tõepoolest tahame jõuda kõrgeltarenenud tööstusriikide sekka. Eeskuju tegutsemiseks ei ole vaja kaugelt otsida - Soome Nokia või sealne laevandus.
    Milline on meie nõrk külg?
    Ülikooliteaduse ja tootmise vahel peaksid asuma innovatsiooni- või tehnoloogiakeskused, mis ühelt poolt akumuleeriksid ülikooliteadust ja teiselt poolt aitaksid kaasa uute tehnoloogiate juurutamisele ettevõtetes.
    Meie praegused tehnoloogiapargid on liigselt orienteeritud pindade rentimisele, et luua ettevõtete grupi kooslust ühel kontsentreeritud alal. Sellest kõrgtehnoloogilist klastrit iseenesest veel ei teki.
    Meie siht peaks olema selliste innovatsiooni- või tehnoloogiakeskuste loomine, mis paikneksid tööstusele lähedal, aitaksid tõsta tööstuse konkurentsivõimet ja sidustaksid omavahel ülikoolid, teadusasutused ja tootmisettevõtted.
    Ja selleks on vaja riigi kaasabi. Kui sellist sünergiat ei teki, jäämegi unistama teadusmahukast tootmisest ja kõrgeltarenenud tööstusriigid jäävad meile kättesaamatuks.
    Autor: Jüri Riives
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.