Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi riigid on USA osariikidest kaks korda ebaühtlasemad

Philippe Maystadt 03. oktoober 2007, 00:00

Maastrichti lepe sisaldab silmatorkavat fraasi "kõikehõlmav harmooniline areng". Kui imetletav selline mõtteavaldus ka ei oleks, puudub teaduslik tõde lahknevuste "õige" taseme kohta. Sellest hoolimata on kasulik võrrelda majanduslikku ebavõrdsust ELis USA omaga, pidades muidugi meeles, et USA on olnud rahvusriik üle kahe sajandi, samas kui ELi võiks parimal juhul vaadelda 27 riigi konföderatsioonina.

1960. aastal olid erinevused riikide vahel, mida hiljem tunti nime EL15 all, umbes kaks korda suuremad kui USA osariikide vahel. Tänapäeval on need võrreldavad sissetulekute erinevustega USAs. EL15 riikide keskmine rahvaarv on umbes 25 mln, palju enam kui USA osariikide keskmine kuus miljonit. See sarnaneb rohkem niisuguste ELi regioonide keskmisele rahvaarvule nagu Baieri liidumaa, Valloonia, ?le-de-France ja Kanaari saared. Seega on võib-olla palju kasulikum võrrelda 50 USA osariiki ELi 72 regiooniga.

Sissetulekute erinevused regioonides on aga USA osariikidega võrreldes ikka veel märkimisväärsed. On tõsi, et kõige vaesemad ELi riigid kalduvad rikkamatest kiiremini kasvama, samas kui vaesed regioonid ei pruugi tingimata rikastest regioonidest või isegi riigi keskmisest kiiremini kasvada. Seega võivad regionaalsed erinevused püsida või isegi suureneda.

Pärast 10 uue riigi liitumist 2004 ja veel kahe liitumisega 2007. a alguses ulatub liit praegu üle Kesk- ja Ida-Euroopa. Seega ei ole üllatav, et regionaalsed erinevused sissetulekuis on laienenud ELi riikides palju suuremad kui USA osariikides: 2005. a olid need tollases EL25s kaks korda nii kõrged nagu USA osariikides. Osutub, et kõige enam saavad ELi liikmelisusest kasu need Kesk- ja Ida-Euroopa regioonid, mis asuvad riigi pealinna ümber või jagavad piiri ühega 15 riigist.

Senikaua, kui vaesemad liikmesriigid kasvavad kiiremini kui nende rikkamad kaaslased, ei tohiks ajutiste siseriiklike erinevuste kasvu pärast ülemäära muretseda. Näiteks tööjõud on ELis üsna liikumatu ja on aeg hakata tõsiselt mõtlema, kuidas eurooplasi liikuma panna.

P Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:04
Otsi:

Ava täpsem otsing