Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erametsatoetuste kord lihtsustub järgmisel aastal
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna spetsialist Maret Parve usub, et tulevast aastast kaovad vahest mõned read, mis muidu kippusid siseriiklike ja Euroopa Liidu fondide vahel kattuma.
Tema seletusel ei tohi metsaomanik saada ühe ja sama tegevuse kohta toetust kahest eri kohast. "Näiteks kui noormetsa hooldusel inimene saab raha siseriiklikest fondidest ja Euroopa Liidu fondidest, siis ei sa talle midagi ette heita," selgitab ta praeguse olukorra absurdsust.
Samas Parve kinnitusel ikkagi kontrollitakse kõik taotlejate nimekirjad ja taustad ka PRIAs üle. Taotluste erinevate tegevuste tähtajad on aga meelega hajutatud, et vältida erametsakeskuse ummistumist.
Erametsakeskus võtab Parve seletusel vastu kõik taotlused, need kontrollitakse üle ja üldsumma läheb jagamisele.
Seega toetuse üldsuma läheb jagamisele kõigi taotlejate vahel. "Mida enam taotlejaid, seda vähem saab igaüks raha," tõdeb ta.
Parve seletusel eristatakse broneeringupõhiseid ja tegevuspõhiseid toetusi. Esimese puhul taotleb metsaomanik raha enne ja siis teeb lubatud tegevused.
Teisel puhul taotleb metsaomanik raha juba tehtud ja tõestatud tegevuse katmiseks.
Seega peaks Parve veendumusel järgmises aastast erametsatoetuste kord lihtsamaks ja täpsemaks muutuma.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi ja ERDFi üksuse programmispetsialisti Edith Zernaski sõnul eraldati SA Erametsakeskusele näiteks erametsaomanike ühistegevuse toetamiseks 6,5 miljonit krooni.
Näiteks SA Erametsakeskuse raiesmiku uuendamise ja metsastamisemäärade arvutamisel vähenes mais kõikide taotluste toetuse summa proportsionaalselt. Põhjuseks oli raha hulk, mis ei suutnud katta taotluste hulka.
Erametsatoetused jaotuvad jämedalt kolme ossa.
Esimene toetus on mõeldud otseselt metsakasvanduslike investeeringute kompenseerimiseks. Siin on lõppkasutajaks metsaomanik.
Teine toetuse osa kujutab endast metsaomaniku nõustamiseks ja koolitamiseks mõeldud rahasid, mis läbi metsaühistute, koolitajate ja erametsakeskuse ürituste toovad omanikule kaudset kasu.
Kolmanda osa toetused, on mõeldud metsaühistute tõhususe tõstmiseks ja ühistegevuse arendamiseks.
Samas Zernask meenutab erametsaomanikele, et keskkonnaprogrammi 2008. aasta I vooru taotluste esitamise tähtaeg on 15. november.