Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pasunasse - ja ikka täiega
Eestis on tavapraktika - pasunasse andmine. Kui ise ei anna, siis antakse sulle. Ma ei saa nõustuda 27. septembri Äripäevas avaldatud Tõnis Kõivu seisukohtadega. Kahtlemata on 526 000 tm - raiemahu ja metsamüügi erinevus - suur kogus puitu ja tekitab emotsioone. Kuid kas kogemata või sihilikult jätab Kõiv märkimata, et tegemist on aastate 2001-2006 ehk kuue aasta kogusummaga, mil RMK kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi maht kokku oli 15,677 mln tm.
3,5protsendise erinevuse arvutas riigikontroll välja 1,5aastase auditeerimisperioodi jooksul, ehkki RMK selgitas korduvalt asjade olemust. Selgitused on kirjas RMK vastuses riigikontrollile, mis on avaldatud auditiaruande lõpus ja saadetud ka Tõnis Kõivule isiklikult.
RMK selgitas, et kasvava metsa tagavara ja metsamaterjali mahu mõõtmismeetodid on erinevad. Puu mahtu otseselt mõõta ei saagi, ainult läbimõõtu ja kõrgust mõõtes ning tüvekuju (puu pole ju pliiats, et mõlemast otsast ühejämedune) arvestades on võimalik maht välja arvutada. Raiemahtu kirjeldatakse kasvava metsa tagavarana koos koore ja ladvaosaga (raiejäätmed), mis jääb langile, metsamaterjali korral aga kirjeldatakse müügimahtu likviidse puiduna ehk mõõdetuna ilma kooreta.
Pealegi võivad metsa raie ja metsamaterjali müük toimuda eri aastatel. Kasvava metsa raieõiguse müügi korral võib raamatupidamislik müük (arve esitamine) toimuda detsembris, tegelik raie aga järgmise aasta veebruaris. Metsamaterjali müügi korral aga vastupidi: raielank raiuti detsembris, metsamaterjal müüdi aga järgmise aasta jaanuaris. Sai vist liiga keeruline, lihtsam on kohe pasunasse anda. Mis sest et metsaasjatundjad teavad, et ka ülepinnalise kluppimise juures on kasvava metsa tagavara võimalik hinnata Z 10% täpsusega.
Kui Tõnis Kõiv oleks rohkem süüvinud, oleks ta ehk märganud, et 526 000 tm erinevusest on 391 000 tm (74,3%) pärit aastatest 2001-2002, mil keskkonnaminister oli tema erakonnakaaslane Heiki Kranich ja mina polnud RMKsse veel jõudnudki. Nii et sain pasunasse ka kellegi teise eest.
Erinevuse olemasolu näitab iseenesest sedagi, et RMK pole andmeid klapitanud. Pean õnnelik olema, et just müügiandmed raiemahtudest suuremad tunduvad, sest muidu peaks ju otsima, kuhu osa puitu kadus.
Autor: Ülo Viilup