Riitsinus tahab toota vaid meeldivaid emotsioone

Padise vallas Harju-Ristil tegutseva perefirma eesmärk on, et nende Villeri Köögivilja kaubamärki silmates meenuksid inimestele vaid meeldivad emotsioonid.

"Ettevõtte nimi on tegelikult pärit ülikooli päevilt, õppides Tartus Põllumajanduse Akadeemias, jäi mul erksalt meelde üks taim nimega riitsinus, mida tutvustati kui alternatiivkultuuri koos teiste taimedega," meenutab Villers perefirmale nime saamist.

"Riitsinuse taim oli lihtsalt ilus ja ma ei oska ka ise seda seletada, miks, aga ettevõttele nime pannes meenus mulle just see taim," meenutab nime saamise lugu peremees.

Enne Riitsinuse asutamist töötas firmajuht Kungla kolhoosis agronoomina ja kasvatas ka juba siis paaril hektaril kartulit. Nii oli ettevõtte asutamine 1992. aastal oli asja loomulik jätk.

"Hakkasin sama alaga lihtsalt edasi tegelema. Aga mis seal salata, algusaastad olid ikka päris rasked, kuna mingit kindlat süsteemi ja turustuskanaleid ei olnud. Valikuid oleks olnud ka teisi, aga eks inimesele meeldib ikka teha seda, mida ta oskab ja millest ta enim rõõmu tunneb, seega jäin truuks põllumajandusele," meenutab Villers.

Töötajaid on Riitsinuses 28 ja nagu paljusid teisi, kummitab ka Padise köögiviljakasvatajat lisajõu vajadus. Paraku ei ole eriti lihtne antud ala peale töötajaid leida.

"Enamik töötajatest on kohalikud inimesed ning nendega olen väga rahul," kinnitab Villers. Uusi töökäsi on otsitud töökuulutusi lehte pannes, ümbruskonna keskustesse kuulutusi pannes, käidud personaalselt mõne inimesega rääkimas jne.

"Kuid üldseis on selline, et ega keegi seda tööd eriti teha ei taha, sest isegi, kui palk on parem kui mujal, eelistatakse rohkem ikka sellist istuvat tööd, kus saab oma aja ära veeta, kuna töö iseloom meil eeldab ikkagi natuke vastupidavamat füüsist ja kiireid käsi!" avab ta tööjõu otsimise köögipoolt.

Tööandjana hindab Villers ennast selliseks nagu kõik teisedki - et enda arust saaks asju kiiremini ja paremini teha, aga asjad ei kuku tavaliselt nii välja, nagu vaja.

Kuna enamik töötajatest on kohalikud inimesed, tunneb ta paljusid juba sellest ajast, mil nad olid veel väikesed poisid, samuti on paljudega koos nõukogude ajal tööd tehtud. "Seega on läbisaamine töötajatega hea ning eks nende motiveerimine käibki rohkem iga inimese puhul erinevalt, sest suhtlen pidevalt kõikidega personaalselt, mis annab tagasiside näol parima tulemuse," usub ta.

Nii koguneva info põhjal saab peremees teada täpselt, kuidas inimene oma tööga ja saadava teenistusega rahul on või mida tema arvates saaks paremini lahendada jne.

Haritavat pinda on kunagi kümne hektariga alustanud Riitsinusel praeguseks kokku üle kolmesaja hektari ja sellele tahetakse veel kindlasti lisa hankida. Kartuli all on tänavu 180 hektarit, peeti 20, porgandit 30 ja kaalikat neli hektarit. Ülejäänud pind on musta kesa all ning osa mesika all.

Oma toodang turustatakse hulgimüüjate kaudu Tallinnas. Olulisemate partneritena toob Villers esile Riguali, Karlskroona, Horeca Service'i jt. Nende kaudu jõuavad tooted 2005. aastal registreeritud Villeri Köögiviljade kaubamärgi all tarbijateni, kas siis koorituna, pestuna või pesemata kujul.

Riitsinuse naaber ja konkurent on üks Eesti tuntuimad põllumajandustootjaid - Laheotsa talu. Konkurentsi köögiviljakasvatuses hindab Villers üldiselt tugevaks: "Tegelikult ei ole paljude klientide jaoks vahet kes sa oled, oluline on ainult üks - hind," möönab ta. "Väga raske on sisse saada just jaekettidesse ehk erinevatesse poodidesse, kuna Villeri Köögiviljad, kui kaubamärk on noor ning olgem ausad, väga vähesed teavad antud kaubamärki. Jaetarbija jaoks on kartuli puhul ikkagi tuntuim kaubamärk meie naabri oma."

"Aastal, mil saagikus on suurem kui tavaliselt, lüüakse hinnad eriti alla, kuna paljudel väikekasvatajatel pole ladusid, kus antud toodangut hoiustada. Seega peavad nad oma kaubast kiiresti lahti saama, mis viib hinnad kohutavalt alla," kirjeldab ta olukorda.

"Samas kõik sisendi hinnad pidevalt tõusevad - kütus, palgad, pakendid jne. Ühesõnaga tuleb see aasta kõvasti pingutada!" teatab ta. Et saavutada sarnast käivet eelmise aastaga, peavad mahud suurenema vähemalt kolmandiku võrra. On ju toodangu hinnad lihtsalt odavamad kui eelmisel aastal.

Riitsinuse eelmise aasta edu oligi Villersi sõnul tingitud sellest, et saagid olid väiksemad, millest tulenevalt oli hind kõrgem. Loomulikult on madala saagi puhul ka omahind kõrgem, kuid sellegipoolest sai kauba eest küsida märgatavalt kõrgemat hinda kui 2005. a või tänavu.

Oluline faktor kogu tootmise juures on Villersi arvates kindlasti ka tehnoloogiline võimsus ehk kui palju ikka saab ära teha masinatega! Sinna tuleb veel kõvasti investeerida, et olla konkurentsivõimeline ka tulevikus. "Ainult automaatsetele liinidele, kus inimfaktor on miinimumini viidud, tasub tulevikus panustada," on ta kindel.

Palkade pideva kasvu ja muude sisendihindade tõusuga võitlemiseks peab ettevõte Villersi veendumusel muutuma aina efektiivsemaks. "Olgem realistid - palka tõstes porgand või kartul kiiremini kotti ei lähe!"

Seega Villersi veendumusel pole rasked ajad põllumajanduses kuhugi kadunud, nüüd lihtsalt on hakanud ka riik sektorile rohkem tähelepanu pöörama. Riitsinuse prioriteet tulevikus ongi investeerida nii palju kui võimalik tootmisseadmetesse ja ladudesse.

Olulisim takistus kasvamise ja arenemise puhul ongi peremehe sõnul see, et ei jõua investeerida niipalju, kui tahaks. See takistab ka tootmismahtude kasvu. Võimsamate liinidega, mis jõuaksid rohkem ja nõuaksid vähem tööjõudu, suudaks pakkuda ka odavamat hinda ja suuremaid koguseid. "See ongi siht, kuhu poole peab püüdma ehk tuleb investeerida veel ja veel, et saavutada see, mis mujal maailmas juba töötab!" avab Villers eesmärke.

Riitsinuse eestvedaja peab äri juures kõige olulisemaks usaldust ehk seda, et inimene teaks, mida ta saab, kui ta mingi toote ostab. "Nähes poes meie kaubamärgiga kotti, ta lihtsalt võtab selle, sest ta teab juba ette selle kauba kvaliteeti ja maitset," unistab Villers. Seega laost väljuv kaup olgu kvaliteetne ja hea!

"Täna see veel ei tööta nii, nagu ta peaks töötama, kuid eesmärk on see selliseks saada, et inimesele meenuks Villeri Köögivilja kaubamärki silmates ainult meeldivad emotsioonid. See on eesmärk, mida on ehk kõige keerulisem antud äris saavutada!" võtab Villers kokku.