Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinn unistab Põhjala finantspealinna mainest

Martin Hanson 03. oktoober 2007, 00:00

Tallinna plaan tõusta enam kui 35miljonilise elanikuga Skandinaavia finantspealinnaks tundub üle oma varju hüppamisena. Nagu selgitab Tallinna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise peaspetsialist Mart Repnau, on Eesti trumbid suuremad just IT alal ja lihtsas majanduskeskkonnas.

"Me ei saa kunagi suureks nagu London või NYC, kuid oma nišis suudame olla parimad. Selleks on IT ning kitsamalt kas või online-pangandus, mis meil on suurepärasel tasemel. Ka London City lordmeeriga kohtudes huvitas teda väga IT-alane koostöö," selgitab Repnau.

Tallinna linnavolikogu esimees ning idee peamine vedaja Toomas Vitsut loetleb Tallinna eeldused saada Skandinaavia finantspealinnaks: asend ida-lääne piiril, ettevõtluse arengut motiveeriv stabiilne keskkond ja maksusüsteem, tarkvaraarendus ja suurte Skandinaavia pankade kohalolek. Ilus.

Küsimuseks aga jääb, et mis peaks motiveerima firmasid valima oma sihtpunktiks maailma meedias suhteliselt ebastabiilse kuulsuse saanud riik?

"Ennekõike räägimegi geograafilis-majanduslikus mõttes soodsast keskkonnast, kuhu tahavad arendus- või kompetentsikeskuse näol rajada oma esinduse rahvusvahelised finantsinstitutsioonid," mainib Vitsut.

Repnau lisab, et üks äärmiselt oluline kompetents, millega me suudame olla teistest paremad, on Venemaa fondide ja investeeringute tundmine. "Maailmas on see äärmiselt oluline oskus," kinnitab ta.

Tallinnal ei ole plaanis konkureerida maailma finantskeskustega - New Yorgi, Londoni, Tokyo ja Moskvaga.

"Idee on selles, et lisaks globaalsetele finantskeskustele võiksid olla ka regionaalsed ning ka nišiteenustele orienteeritud rahvusvahelised finantskeskused. Tallinna seisukohalt peame silmas just kaht viimast," jõuab Vitsut idee tuumale lähemale.

Projektis osaleva EASi lahkuva juhi Viljar Jaamu sõnum on, et praegu käib arutelu, millises finantsteenuste valdkonnas oleks Tallinnal võimalik silma paista. "Esmahinnangul võiks üks neist olla finantssektoris IT-lahenduste edukas rakendamine, samuti areneb meil kiiresti varahaldusteenuste pakkumine. Peab siiski silmas pidama, et EAS ei saa olla selle idee peamine rakendaja. See ülesanne jääb siiski eelkõige Tallinna linnale, samuti finantssektori huvitatud osapooltele," räägib Jaamu.

EASi välisesindaja Londonis Egert Anslau kinnitab, et praegu pannakse kokku konkreetset tegevuskava ning kohtutakse inimestega. "On olemas suunad, kuhu areneda, ning mis on need tugevused, mis meil pakkuda on. Tegemist on teemaga, mis peab saama laiemat kajastust, sest määrab Tallinna tuleviku," lisab ta.

Suprema Securitiese juhatuse liige Kaido Kaljulaid, kes ka ise Londonis finantspealinnaga tutvumas käis, sõnab, et kõik on võimalik, kui täideviimine on korralik.

"Kui ei püstita kõrgeid eesmärke, siis ei ole ka midagi suurt loota," leiab Kaljulaid.

Meil on olemas võõrvahendite majandamise oskus, kinnitab Kaljulaid ning lisab, et Eestis on palju ettevõtteid, kes hoiavad miljonilisi varasid kas arvel või deposiidis, mille tootlus on 4%, samas oli Venemaa fondides 2005. aastal tootlus 180% ning 2006. aastal 40%.

"Näen suurimat väärtust selles, et saab luua kontakte ja saada ligidale keskkonnale, kust on võimalus edasi areneda," sõnas Kaljulaid.

GILD Bankersi tegevjuht Rain Tamm sõnab, et Tallinnast finantskeskuse kujundamine on täiesti mõeldav ja hea võimalus terve riigi jõukuse kasvatamiseks. "Väliskapitalile ja eelkõige suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele on kõige ligitõmbavam äritegevust soodustav õigus- ja maksukeskkond," mainib Tamm.

"Riik ja järelevalveorganid peavad muutuma oluliselt tugevamaks, tööjõud peab olema pädev ja paindlik ning tundma rahvusvahelise ettevõtluse eri aspekte. Lisaks heale elukeskkonnale ja infrastruktuurile peab finantskeskuses olema kvaliteetne kommertskinnisvara," lisab Tamm.

Helmese juht Jaan Pillesaar mainib, et eesmärk on suurepärane ja ühtaegu kaval.

"Suurepärane sellepärast, et Skandinaavia finantskeskuse staatus tähendaks revolutsiooniliselt paremat elujärge kõigile Eesti elanikele viie aasta perspektiivis," sõnab Pillesaar.

Kaval on mõte Pillesaare sõnul aga sellepärast, et vajalike inimeste ja kapitali kohalemeelitamiseks piisaks võib-olla ainult ühest sammust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:04
Otsi:

Ava täpsem otsing