Hapude laenude maht kasvab kiiresti

Piret Reiljan 04. oktoober 2007, 00:00

Mullu samal ajal kasvas hapude laenude maht üle kolme korra vähem, vastavalt 133 protsenti ja 39 protsenti. 2006. aasta algusest tänavu augustini on tähtajaks tasumata laenude maht kasvanud koguni ligi 200 protsenti, kiirenedes eriti selle aasta algusest.

Pankurid küll tunnistavad hapuks läinud laenude hüppelist kasvu, kuid rõhutavad justkui ühest suust, et kogu portfellist moodustavad probleemsed laenud jätkuvalt tühise osa ehk keskmiselt 0,4 protsenti. "Viivisesse jäänud laenude osakaal on tõesti hakanud sel aastal suurenema," sõnas Hansapank Eesti juht Priit Põldoja. Ta lisas, et kuigi ligi miljardi eest üle 60 päeva ulatuvaid võlgnevusi võib tunduda palju, siis võrreldes 225 miljardi kroonise Eesti pankade laenuportfelliga see number väga suur ei ole.

Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Albeni sõnul on viimasel paaril aastal laenuportfelli maht eest ära kasvanud ja seetõttu vähenes näiliselt ka halbade laenude osakaal. "Nüüd on laenukasv hakanud aeglustuma, mistõttu torkavad negatiivsed muutused rohkem silma," rääkis ta.

Albeni sõnul võib laenude teenindamise võime halveneda majanduskliima jahenedes. "Seni on nii keskmine palk kui ka hõive kompenseerinud intressitõusu mõju laenumaksetele. Tulevikus võib see pilt muutuda," ütles ta.

Sampo Panga juht Aivar Rehe ütles, et praeguses mõneti pingestunud olukorras on oluline tegutseda ettevaatavalt, kui soovitakse hoida laenude teenindamine tulevikus nn rohelises tsoonis. Ta lisas, et nõudlik ja ettevaatav hoiak peab nii pankadel kui ka klientidel püsima vähemalt järgmised üheksa kuud.

"Kohtutäituriteni jõuab probleemsete laenude kasv hiljem, kõigepealt püüavad pangad ise nendega hakkama saada. Mingit uputust veel pole, aga see võib varsti tulla," nentis Tallinna kohtutäitur Arvi Pink. Ta lisas, et tõsiseid probleeme on kohtutäituritel enampakkumisele pandud kinnisvara müügiga. "Keegi ei osta lihtsalt ja hinnad on kindlasti rohkem kui 20 protsenti langenud," sõnas Pink.

Põldoja ütles, et kui eluasemelaenude kvaliteet püsib jätkuvalt heal tasemel, siis võlgnevuste märgatavat suurenemist on näha tarbimislaenude puhul. "Ettevõtete laenuportfelli puhul on viiviste kõikumine seotud eelkõige üksikute raskuses tehingutega," kinnitas ta.

Nordea Panga järelevalvespetsialist Alar Kondratjev uskus, et võlgnevuste kasvule saab hinnangu anda pärast novembrikuud. "Kas võlgnevuste kasvu näol on tegemist süveneva trendiga, näitab november, sest tavaliselt üritatakse aasta lõpuks oma probleemid lahendada ja uude aastasse võlgnevusteta astuda," selgitas ta.

Hansapanga eluasemelaenude finantseerimise osakonna juht Agnes Makk ei uskunud veel üleeile, et probleemsetest laenudest võiks kujuneda tõsine proovikivi. "Pigem inimesed reisivad vähem ja ajavad igapäevaelus odavamalt läbi, kui jätavad oma laenumakse tegemata," oli ta enesekindel. "Kui olukord kriitiliseks muutub, oleme valmis probleemsete klientide maksetähtaega pikendama või neile maksepuhkust andma," lisas ta siiski.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing