Kalevi ülevõtmispakkumisest saab täpsemalt rääkida järgmisel nädalal

Hetkel väikeaktsionäride seas valitsevale teadmatusele Kalevi suhtes astus vastu Kalevi õigusteeninduse juht Allan Viirma.

Ta selgitas, et 24. septembril tegi Kalev börsi vahendusel teatavaks Rubla (endise Tere piimatööstuse) esmase ülevõtupakkumise, kuna Kalevi üks aktsionär Rubla on saanud väärtpaberituruseaduse kohaselt valitseva mõju emitendi ehk Kalevi üle. "See tähendab, et Rublal on kontroll enam kui 50% Kalevi aktsiate üle," täpsustas Viirma.

Viirma sõnade kohaselt saab üle 50%-list kontrolli omada seadusest tulenevalt kas omandades või omades nii palju aktsiaid. Ta lahkas olukorda: "Rubla puhul on tegemist sellega, et Rubla on Kalevi teatud aktsionäridega kokku leppinud, et nad hääletavad edaspidi üldkoosolekutel, kas korralistel või erakorralistel, nii-öelda kooskõlastatult."

Vastuseks küsimusele, keda mõista "teatud aktsionäride" all, märkis Viirma: "Kellega on kooskõlastus tehtud, seda me ei ole siin börsiteates avalikustanud ja see ei ole iseenesest määrav. Need on aktsionärid, kellel Rublaga kokku on 59,09% häältest."

Kalevi õigusteeninduse juht möönis, et ülevõtupakkumisest ja selle tingimustest ei saa ta rääkida enne, kui ülevõtupakkumine on avaldatud. Enne seda peab aga finantsinspektsioon kooskõlastama ülevõtupakkumise prospekti, mida inspektsioon praegu ka menetleb.

"Selles prospektis on täpselt kirjas, kuidas ülevõtupakkumise tegija selle mõju on saavutanud, samuti eesmärgid, miks Rubla Kalevi teatud aktsionäridega kokku leppis, ning Kalevi aktsionärid oma aktsiad ülevõtupakkumise tegijale ehk Rublale võõrandada saavad," poetas Viirma. Ta lisas, et praegu saab avaldada ja on ka juba avaldatud põhiline ülevõtutingimus, Rubla pakutav hind - 29 krooni ühe aktsia eest.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius lausus ülevõtupakkumise menetluse seisu kohta järgmist: "Väärtpaberituru seaduse kohaselt on finantsinspektsioonil ülevõtmispakkumise kooskõlastamiseks aega 15 päeva alates avalduse saamisest ehk siis kuni 9. oktoobrini k.a." Finantsinspektsiooni seadus ütleb, et mis tahes menetluse käik ei ole avalik, seega protsessi ennast inspektsioon praegu kommenteerida ei saa.

Kalevi aktsionäride üldkoosokul vastu võetud otsuse järgi on Kalevil võimalus kuni 10% oma aktsiaist tagasi osta. Ostuvõimalus kestab aasta alates otsuse jõustumise hetkest. Viirma ei osanud öelda, kuidas tagasiost välja näeb, ent kinnitas, et selle kohta tuleb täpsemat infot börsi vahendusel. Siiani pole seda siiski edastatud. "Tuleb veel täpsustada, kuidas see välja hakkab nägema ja kas see üldse toimuma hakkab," olid Viirma sõnad. Väikeaktsionäride rahustuseks kostis Viirma, et nemad saavad, aga ei pea, oma aktsiad võõrandada ülevõtmispakkumise hinnaga igal juhul ja piiramatult, ning seda siis, kui ülevõtmispakkumise tingimused avalikustatakse.

Veel vestis Viirma, et kui vahepeal omandab ülevõtmispakkumise tegija aktsiaid kallima hinnaga, laieneb see hind kõigile aktsionäridele. Pakkumine on jõus teatud ajavahemiku jooksul. Pärast seda on aktsiad jälle turul endist viisi kaubeldavad ja hind kujuneb vabalt nagu varemgi, lubas Viirma.

Kui võrrelda börsiteateid aktsiate tagasiostmise võimaluse ja ülevõtupakkumise kohta, siis olulisem on kahtlemata 24. septembri teadaanne, millega AS Rubla teavitas ülevõtupakkumise tegemise kohustusest.

Kuigi võiks ju norida, et börsiteadetes võiks info olla väikeinvestori jaoks rohkem puust ja punaseks tehtud, siis samas on põhjalikumal lugemisel siiski enamus olulisest infost olemas. Väikeinvestorile võiks öelda, et kui keegi ostis omal ajal Kalevi aktsiat kommitööstuse pärast, siis praegu tasuks kindlasti uuesti üle mõelda, kas ka sisuliselt uue ettevõtte aktsiaid soovitakse jätkuvalt omada.

Kuna me Kalevit ei kata, ei oska ma kahjuks kommenteerida ülevõtupakkumise hinnataset ega Kalevi edasist potentsiaali.

Autor: Virge Lahe