Madis Palm - vabakutseline tippfotograaf

Urve Vilk 04. oktoober 2007, 00:00

Oli teil lapsena mingeid unistusi, kelleks tahtsite saada?

Ema väidab, et kunstnikuks, ise ei mäleta. Joonistasin küll enamiku ajast. Musta pastakaga valgega paberile. Üsna narratiivseid joonistusi.

Kas mäletate, millal tegite oma esimese foto?

Fotograafia tuli mu ellu üsna hilja. Aeg esimese foto tegemisest selleni, kui teenisin esimese raha foto eest, oli üsna väike. Ma ei ole lapsest peale pildistanud. Enne kui läksin kunstikooli fotograafiat õppima, olin töötanud aasta ühes fotolaboris ja enne sinna laborandiks minemist olin vaid paar filmitäit pildistanud.

Kas eelistate digi või filmi? Miks?

Viimasel ajal teen ainult digi. 99% töös,t mis ma teen, on kommertstöö või see läheb mingile kindlale kliendile, kes ootab pilte, maksab nende eest, tahab fotosid ruttu saada ja valida paljude seast. Digile tegemine on palju dünaamilisem, kiirem, odavam, seda eelistatakse kommertsmaailmas. Kui võrrelda kumb mulle isiklikult meeldib, siis ma teeksin must-valget filmi ja istuksin laboris ja ilmutaksin pilte.

Miks te töötate vabakutselisena?

Fotograafidele on üsna vähe palgalisi kohti. Vaid ajalehtedes. Ajakirjad eelistavad kaastöötajaid. Samamoodi reklaamifirmad.

Otsitakse erinevaid fotograafe ja ei hoita kedagi kuupalgal. Ehk siis - ei ole varianti mitte olla vabakutseline kui ma ka tahaksin.

Teiseks plussiks on vaba tööaeg. Saan olla iseenda aja peremees, valida, kellele tööd teen ja kellele mitte.

Turul on ennast raske läbi lüüa, teil on see hästi õnnestunud. Milliste nippidega?

Ma ei müü ennast üldse, ei reklaami oma teenust. Mul on oskus ja anne, mille olen välja arendanud ja on inimesed, kes vajavad seda teenust.

Milline hetk on teile oma karjääris kõige eredamalt meelde jäänud?

Mulle meenub üks mõistmine. Kunstikoolis õppides oli silme ees visuaalne pilt, et olen fotograaf ja viin läbi fotosessiooni. Ühekorra stuudios pildistades taipasin, et ahah, nüüd ongi käes see hetk, kus olen inimene sellelt kujutluspildilt.

Milline on olnud suurim karjääri jooksul tehtud viga?

Olen teinud seda, mida oskan ja mis meeldib. See pool, mida saab nimetada karjääriks, on ise lisandunud.

Enda arendamises ei saa vigu teha. Võib-olla on viga see, et mingi aeg ma ei arendanud ennast piisavalt, lasin n-ö vana rasva peal edasi. Samas, loomingus on möödapääsmatu, et vahepeal on mõõnaajad ja siis inspiratsioonirohked ajad.

Kuidas Te ennast täiendate?

Piltide vaatamine on põhiline trenn. Vaatan ajakirju, vaatan mida teised on pildistanud. Mitte ainult fotot vaid ka maali, graafikat, plakatikunsti. Kuidas keegi on teinud, mida oleksin ise teistmoodi teinud, missugust valgusskeemi on kasutatud.

Üritan välja nuputada, mida on arvutis juurde pandud, mis on natuuris olemas olnud. Erialast tehnilist kirjandust ma eriti ei loe. Ainult siis, kui on vajadus tekkinud mingi uue objektiivi või kaamera ostmise järele, uurin, mida turul pakutakse.

Kuidas te suhtute mõttesse, et tulevikus anda omi teadmisi edasi õppejõuna?

Ma olen andnud mõningaid kursusi. Tartu Kunstikoolis olen õpetanud stuudiofotot ja andnud mõned lühemad kursused siin-seal. Õpetamine on missioonitöö, seal ei ole enda ambitsioonidega mingit pistmist.

Teadmine ja oskus kätkeb vajadust seda edasi anda. Kui ükskord kogemuste hulk kasvab nii suureks, et muutub möödapääsmatuks selle jagamine, siis võtan õpetamise töö tõsisemalt käsile.

Kas Eesti turg on teile juba jäänud või väikeseks jäämas?

Ajakirjadele tehtav moefoto on fantaasiarohke, ettekirjutusi on vähe. Kui ma teen vaba loomingut, siis on ükskõik, kas ma teen seda välismaal või Eestis. Pigem jäävad Eestis paljud asjad raha taha. Välismaal kulutatakse rohkem raha fotoshootidele ja ettevalmistusele, seetõttu on tulemus parem. Samas meie efektiivsus on suurem, tehakse väiksema rahaga peaaegu sama hea asi aga tunduvalt kiiremini. Hea oleks õppida välismaalt põhjalikkust ja täpset ettevalmistust ning Eestist kiirust ja dünaamilisust. Olen teinud ka piiri taha töid, nii et mõlemad kogemused on olemas.

Kuidas ja kust te ammutate ideid? Tulevad nad kergelt?

Klientide jaoks on uus ja huvitav see, mis minu jaoks on lihtne ja läbi mõeldud. Enda jaoks uut asja leida vajab muidugi ajude ragistamist. See, kuidas uus mõte tekib, kuidas tekib inspiratsioon või idee, sellele on raske jälile jõuda. Ma olen üritanud seda uurida, aga ma arvan, et see on ebamaist päritolu. See tulebki nagu välgusähvatus, ma ei oska öelda kuidas seda esile kutsuda.

Miks just moe- ja reklaamfoto?

See on välja kasvanud muudest asjadest. Kui ma lapsena joonistasin, siis narratiivseid lugusid inimestest. Enne fotot oli huvi filmi õppida, kuna filmivahendid olid kallid, pidime tegema fotojutustuse. Sain aru, et seisev pilt on mõneti palju jutustavam. See oli murdepunkt, kust jõudsin fotoni. Aga mulle meeldis lavastused tekitada inimestega ja mitte reportaaþlikus vormis pildistada, vaid ise luua keskkonnad. Sealt omakorda kasvas välja reklaamfoto, kus lavastus pannakse omakorda reklaamfotole sobivasse vormi.

Teil on Fotokeldris LEE portreefotode näitus?

Kui fotokeldrist pakuti näituse võimalust, mõtlesin sinna panna oma moepildid. Kuna seal oli kindel etteantud kohtade arv, arvasin, et ma ei suuda oma moeseeriaid nii väikese arvuga eksponeerida.

Kui oma töödele tagasi vaatan, on portreefotod isegi armsamad kui põhiline osa tööst. Moe- ja reklaampildid on tagasivaates aegunud, aga portreed, mida aeg edasi, seda väärtuslikumaks muutuvad. Inimene, keda on portreteeritud, on ise muutunud, fotodes on nostalgiat, nad on ajatud.

Te olite Cheesemeister 2007? Kas see tuli üllatusena teile?

Selles mõttes tuli üllatusena, et ma ei teadnud seda ette. Cheese on kursakaaslase ajakiri. Kui mina tegin diplomitööna oma esimese moefotoseeria, siis Tiit Lepp tegi selle ajakirja. Nii et see on tähendusrikkam kui mõned teised. Aga Cheesemeistrit võtsin kui komplimenti.

Kas võtate kodust lahkudes fotoka kaasa või jätate kaamera koju? Kui mõni sõber palub või näiteks perekonnasündmustel?

Lähedased inimesed ja sõbrad, kellega ma räägin oma töö muredest, ei julge küsida, et palun võta kaasa, sest nad teavad, et ma pigem ei võtaks kaamerat kaasa. Kui ma lähen peole, siis ma tahan pidutseda, mitte pildistada, ma ei oska mitteprofessionaalselt pilte teha.

Kui ma võtan pildistamise ette, siis ma teen seda äärmiselt tõsiselt. Kui ma lähen reisile või peole fotokaga, siis mul jääb fun saamata. Seetõttu ma eelistan kaamera koju jätta.

Kas te ei võta siis reisile kaamerat kaasa?

Oli vahepeal aastaid, kus ei võtnud üldse. Samas on tore reisipilte vaadata. Nüüd ma olen seebikat kaasa vedanud, üritan niimoodi klõpsida pilte, et ma väga ei süvene sellesse.

Kuidas suhtute sellesse kui teid pildistatakse?

Üritan fotograafile selle võimalikult lihtsaks teha. Kuna ma ise tean, et fotograafil on hea meel kui modell töötab kaasa ja ei ole liialt pretensioonikas, püüan olla selline modell, keda tahaksin ise pildistada. Mul on täiesti ükskõik, kas mind pildistatakse või mitte. See on nii töö minu jaoks.

On teil lemmik modellitüüp?

Mulle meeldivad modellid, kelle näos väljendub elu. Kelle silmavaade jutustab oma lugu.

Millega tegelete vabal ajal?

Mäesuusatamine on see, millega ennast teisele lainele viin. Joogaga tegelen. Aga see on pigem elustiil või nagu paratamatus. Ja meeldib looduses ringi sõita ja uidata seal kus pole varem käinud.

Mida soovitaksite algajale fotohuvilisele? Kuidas jõuda sama kaugele kui teie olete jõudnud?

Tuleks selgeks teha, kas tahetakse saada maailmakuulsaks paparatsoks, pressifotograafiks või kujutatakse ennast Aafrika dþunglis loomi pildistamas. Ning kas enda tugevamad küljed on inimestega suhtlemine või hoopis hea looduse tundmine. Ja siis tuleks need kaks asja kokku viia. Mida selgem on eesmärk, seda lihtsam on seda saavutada.

Madis on rahulik ja mõnus sell, kelle puhul on kõik tasakaalus. Ta teeb tööd täpselt parajalt ning seda mis meeldib ja sealjuures väga hästi.

Madis on Eesti üks parimaid fotograafe, tema poolt on kvaliteet alati tagatud. Tal on nii hea kompositsioonitaju kui kunstnikusilm ning ka tehnika. Eriti mihkel on ta suuremate gruppide paikapanemises. Ta on ka hea inimesetundja, mis on vajalik modellidega tööks.

Ja muideks, ta teeb väga häid kaneeliga õunapirukaid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing